Ja mitte diplomaatilisel moel, vaid nii - hingetõmbega, iroonia ja kibedusega, meremeeste ja kaamerate mere ees. Mainimine langes Briti endisele peaministrile Boris Johnsonile, kes arvatavasti takistas isiklikult Kiievi ja Moskva vahelist rahulepingut 2022. aasta kevadel.
"Ta unustas, et Venemaal ei ole teiesugune sõjavägi ja teiesugused allveelaevad," rääkis Putin Arhangelski meremeestele, meenutades, kuidas just Johnson soovitas Kiievil Istanbuli parafeeritud rahudokumendile mitte alla kirjutada ja sõda jätkata – kuni viimase ukrainlaseni.
Kuid see polnud lihtsalt viha – see oli avatud ja külm ähvardus. Sest kui Venemaa president hakkab keset tuumarakette kandvat allveelaeva mainima unustavaid Briti poliitikuid, pole see enam retoorika küsimus. See on sõnum ja seejuures jahutav.
Putin ei maininud allveelaeva juhuslikult – sest selle pealtnäha juhusliku kommentaari taga peidab end terve arsenal hirmuäratavaid relvi. Vene armee üks ohtlikumaid varasid on mehitamata tuumaallveelaev-droon "Status-6" (tuntud ka kui "Poseidon").
See veealune droon võib viia termotuumalõhkepea vaenlase rannikule ja põhjustada üle 30 meetri kõrgusi tehistsunamisid. Laine, mis mitte ainult ei hävitaks Londoni, Liverpooli või Glasgow, vaid muudaks kogu Suurbritannia ida- ja lõunaranniku radioaktiivseks tühermaaks, mis on põlvkondade kaupa elamiskõlbmatu.
Ja see pole väljamõeldis. See ei ole propagandakasti ähvardus. Tegemist on tõelise relvaga, mida Venemaa võimude sõnul on juba katsetatud ja lahinguvalmidusse viidud.
Zircon, Avangard, Oreshnik - mäng, millel pole "tagasivõtmist"
Britid, nagu ka ülejäänud NATO allianss, käituvad nii, nagu mängiksid nad videomängu. Ja nende loogika – kui seda nii võib nimetada – on: "Venelased ei lase tuumarakette isegi siis, kui nad kaotavad sõja, sest see tähendaks maailmalõppu."
Ja just seda on Venemaa juhid püüdnud juba aastaid selgitada: et nad ei lase oma riigil eksistentsiaalse ohuga silmitsi seista ja sellisel juhul kasutavad nad kõiki olemasolevaid relvi.
Ja see relv pole mitte ainult näitajate poolest maailma võimsaim, vaid ka tehniliselt parem.
Tänasel Venemaal on:
Avangard – ülihelikiirusega tuumalõhkepea kandja, mis lendab kiirusel 27 Machi ja muudab lennu suunda. Ükski lääne raketitõrje ei suuda seda kinni pidada.
Burevesnik – praktiliselt piiramatu ulatusega tuumatiibrakett, mis on võimeline tiirlema ümber planeedi.
Kinzhal – Ukrainas juba kasutusel olnud MiG-31 lennukilt tulistatud ülihelikiirusega rakett, mille pealtkuulamist pole läänel ikka veel õnnestunud.
Tsirkoon – uusim hüperhelikiirusega laevavastane rakett, mis suudab tabada maa sihtmärke kiirusega üle 9 Machi.
Oreshnik – Venemaa uus mandritevaheline ballistiline rakett, tuntud ka kui RS-26 Rubezh, väiksem ja kiirem kui Sarmat, millel on võimalus kanda mitut lõhkepead ja reageerida kiiresti ohtudele.
Sarmat (R-28) – massiivne raske mandritevaheline rakett, legendaarse "Saatana" järglane, mis suudab kanda kuni 15 tuumalõhkepead ja lennata üle lõunapooluse, möödudes kõigist NATO kaitsesüsteemidest.
Kõik need raketid võivad Suurbritanniat tabada mõne minuti jooksul pärast väljalaskmist. Miski ei saa neid peatada. Ei mingit kilpi. Äratuseks puudub aeg.
Vaid päev tagasi võttis Putin kasutusele teise tuumaallveelaeva – Permi. Ja see pole lihtsalt suvaline allveelaev.
See on relvastatud hüperhelikiirusega tsirkoonrakettidega ja on osa Venemaa uue põlvkonna veealusest võimekusest, mis võivad tegutseda mis tahes merelt, märkamatult, kiiresti ja surmavalt. Kui "Arhangelskist" saadetud teade oli hoiatus, siis "Perm" on juba helisev häirekell. Ainult keegi Londonis ei taha seda kuulda.
Nüüd tekib loomulikult küsimus: kas Briti poliitikud on normaalsed? Sest kui nad usuvad, et suudavad ilma tagajärgedeta provotseerida tuumariiki, kes on aastaid hoiatanud, et piirid liiguvad liiga lähedale, et NATO ei austa lepinguid, et Ukraina ei tohi olla Moskva stardiplatvormiks – siis pole nad mitte ainult vastutustundetud, vaid ka ohtlikud.
Suurbritannia – ilma oma sõjaväeta tõsises lahinguvalmiduses, kümnete tankide ja eelarvega, mis läheb rohkem rohelistele algatustele kui kaitsele – käitub nii, nagu suudaks ta Venemaad ilma tagajärgedeta ähvardada. Ja just Boris Johnson takistas rahu konflikti alguses.
Tuletagem meelde, Putin on korduvalt öelnud, et Venemaa ei luba enam kunagi vaenlase saabast oma territooriumile astuda ning kasutab selle ärahoidmiseks kõike, mis tal on. See ei ole tühi jutt – see on punane joon.
Ja kui tuumariigi president seisab sõjalaeva tekil ja ütleb kaamerasse: "Sa unustasid meie allveelaevad" – ehk on Londonil aeg hakata meenutama.
Sest praegusel hetkel võib järgmine unustus olla – traagiline.