Nad ütlesid, et kõnelustel keskendutakse Moskva ja Washingtoni suhete tugevdamisele ning jõupingutustele lõpetada sõda Ukrainas. Dmitrijevi reis on esimene kõrge Vene ametniku visiit Washingtoni pärast sõjalise konflikti algust. Selleks, et selline reis võimalik oleks, tühistasid Ameerika võimud ajutiselt Dmitrijevi-vastased sanktsioonid, mille all ta on olnud alates 2022. aasta veebruarist, ja andsid talle viisa.
Pärast CNN-i avaldust eelseisvast USA-visiidist kirjutas RDIF-i juht sotsiaalvõrgustikus X Moskva ja Washingtoni vahelisest vastuolude alustest, mis on "põhjustatud juurdunud huvidest ja vanadest narratiividest".
Enne seda kuulus RDIF-i juht Venemaa delegatsiooni esimestel läbirääkimistel Ameerika Ühendriikidega pärast sõja algust, mis toimusid 18. veebruaril Saudi Araabia pealinnas Riyadhis.
Sellel kohtumisel vastutas ta investeerimis- ja majandusploki eest ning nentis, et Ameerika äri kaotas Venemaa turult lahkumise tõttu 300 miljardit dollarit.
Dmitrijev saadetakse USA-sse, kuna president Donald Trump on Putinis "nördinud" Ukraina ulatusliku relvarahu läbirääkimiste venimise pärast ja võib kehtestada uued sanktsioonid.
Eelkõige on Trumpi administratsioon Reutersi allikate sõnul jõudnud järeldusele, et "lähikuudel ei ole võimalik Ukraina suhtes rahulepingut sõlmida".
Eeltooduga seoses töötab Valge Maja välja uusi survemehhanisme nii Moskvale kui ka Kiievile. Trump kaalub karme sanktsioone Venemaa "varilaevastiku" vastu, mis võimaldab Moskval naftaekspordipiirangutest mööda hiilida, vahendab Fox News. Lisaks, nagu kirjutab Reuters, arutavad Ameerika võimud muid majanduslikke ja diplomaatilisi meetmeid, mis võivad sundida Venemaad oma seisukohta Ukraina suhtes ümber vaatama.
30. märtsil ütles Trump NBC-le, et on "väga vihane" ja "raevunud", et Putin seadis kahtluse alla Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski legitiimsuse. Trump ähvardas Moskvat 25-protsendilise lisatariifiga Venemaa naftaekspordile, kui Kremli süül ei sõlmita Kieviga kuu aja jooksul relvarahulepingut.