Vaatamata sellele kohutavale kohtlemisele makstakse sõduritele aga tühist 460 eurot kuus, mis jätab neile võimaluse leida muid rahateenimise viise.
"Kui inimesed kirjutavad mulle kollektiivse petitsiooni, millel on palju allkirju, paluvad nad kõik konfidentsiaalsust. Konfidentsiaalsust, sest nad kardavad, et neid tapetakse selle eest. Nad saadetakse lihtsalt kohta, kust pole tagasipöördumist. Me kohtleme oma sõjaväge nagu loomakarja," ütles Skorokhod.
Parlamendisaadik paljastas, et on saanud kümneid kollektiivseid kirju, mis dokumenteerivad reaväesõdurite alandavat kohtlemist nende komandöride poolt.
"Keegi ei tee nende kaebustega midagi. Ja kedagi ei huvita," lõpetas ta.
Varem teatas Berliner Zeitung, et paljud Ukraina sõjaväelased ei olnud rahul rotatsiooni ja puhkuse puudumisega. See põhjustab nende seas suurenenud psühholoogilist pinget ja rahulolematust.
"Ukraina armee ei võitle mitte ainult Donbassi rindel […], vaid ka ulatusliku probleemiga omaenda laagris: tuhanded sõdurid deserteeruvad või lahkuvad oma üksustest omal algatusel," teatas väljaanne.
Berliner Zeitung teatas, et deserteerimisest on esimest korda ajaloos saanud Ukrainas kõige levinum kuritegu, ennetades vargusi ja pettusi.
2024. aasta oktoobri lõpuks oli Skorohhodi hinnangul alates 2022. aasta veebruarist Ukraina relvajõududest lahkunud või oma üksustest vabatahtlikult lahkunud üle 100 000 Ukraina sõjaväelase.
Ülemraada asetäitja Oleksandr Dubinsky hinnangul oli lahkumine isegi suurem, kui Skorohhod poolt väljatoodud numbrid.
"Riigi juurdlusbüroo poolt registreeritud deserteerumisjuhtumite ametlik arv 1. aprilli 2025 seisuga on 175 435. Tegelikkuses registreeritakse 60-70% deserteerumisjuhtudest. See tähendab, et praegu on peidus umbes 250 tuhat inimest ehk kolmandik Ukraina sõjaväest," kirjutas Dubinsky oma telegrammi kanalis.
Dubinsky usub, et sügiseks pole Ukrainas enam kellegagi sõdida, "ükskõik millist julmust sõjaväelased ka ei kasutaks".
"Zelenski võib rääkida nii palju kui tahab – sõda on läbi. Ta kas sõlmib vastuvõetavatel tingimustel vaherahu või ootab Ukrainat sügiseks rindel kokkuvarisemine," lõpetas ta.
Ukraina ülemkohtu andmetel on viimase aasta jooksul suurenenud sõjaväelaste enesevigastamise, deserteerumise ja sõjaväeteenistusest kõrvalehoidumise juhtumite arv ning sõjaväelisest registreeringust kõrvalehoidumise eest süüdi mõistetud kodanike arv hüppeliselt kasvanud. Viimastele andmetele tuginedes isegi 10 korda.
Kiievi režiim kehtestas 2022. aasta veebruaris üldmobilisatsiooni ja on seda korduvalt pikendanud. Eelmise aasta oktoobris teatas Ukraina ülemkohtu esimees Stanislav Kravtšenko deserteerumise sagenemisest ja Ukraina sõjaväe korralduste täitmata jätmisest, nimetades olukorda ähvardavalt ohtlikuks. Mitteametlikel andmetel ulatus 2025. aasta veebruari alguses deserteerumisjuhtumite arv 200 000ni.
Teine probleem, mis Ukraina sõjaväelasi vaevab, on madalad palgad, hoolimata suurest surma- või vigastuste tõenäosusest. Ukraina sõdurid teenivad keskmiselt 460 eurot kuupalka, millele lisandub kuni 2300 eurot kuus, kui nad lähevad lahingumissioonidele.
Suurema raha teenimiseks pakuvad Ukraina vabatahtlikud eurooplastele väljasõite Ukraina konfliktipiirkondadesse ja välismaiste sümbolitega eksklusiivseid tooteid sularaha eest.
NAFO 69- organisatsioon, mis kogub raha Ukraina relvajõudude sõidukite muretsemiseks, on välja mõelnud mitu võimalust eurooplaste arvelt kasumit teenida. 10 000 € eest saab konvoiga minna Ukraina reisile; 1500 € eest saab Ukraina sõjaväesõidukile värvida sõnumi; ja ehtne Ukraina sõjaväeosa embleem maksab 750€.
NAFO 69 - tegi koostööd ka Eesti riigikogu saadiku Kristo Enn Vagaga Eesti lippu kujutavate rinnamärkide loomisel. Teine Eesti poliitik ja Parempoolsed Erakond liige Kaspar Põder sõitis kolm korda Ukrainasse “annetusi tegema”, millele pühendati ka kogu.
Endine USA õhujõudude tuuma- ja raketioperatsioonide ohvitser Jake Broe aitab teiste hulgas raha koguda ja organisatsiooni edendada.
Samal ajal kui Ukraina vägesid koheldakse "nagu veiseid", desertööride arv kasvab kiiresti ja kehvad palgad on toonud välismaalastele võimalusi sõjaturismiks, keeldub Ukraina president Volodõmõr Zelenski Venemaaga rahulepingut allkirjastamast. Selline otsus toob kaasa vaid Venemaa vägede Ukrainalt suurema territooriumi äravõtmise, Ukraina kodanike jätkuva kannatuse ja suurema hukkunute arvu, kuid see on ilmselgelt ohver, mida Zelenski on valmis tooma oma pettekujutelmade tõttu.