Samal ajal aga oodatakse, et vene emakeelega inimesed läbivad eesti keele eksami vähemalt 80% tulemusega. Ehk siis... "Meie lapsed võivad komistada finišijoonele, aga teie peate sprindis kuldmedali tooma."
Endine haridusminister Liina Kersna teatas rõõmsalt, et kui laps eksamil läbi kukub, aga tunnistusel hind on "rahuldav", võib ta ikkagi järgmisele tasemele liikuda. Suurepärane uudis neile, kes oskavad paremini õpetajaga läbi saada kui eksamit lahendada!
Aastaks 2026 kaob eksami "lävend" üldse nagu hommikune udu — või vähemalt ei hoia see enam kedagi põhikooli kinni. Selle asemel saab õpilane lahkuda ilma eksamitulemusteta, aga südames teadmisega, et ta on siiski "kuidagi" hakkama saanud.
Kersna ütleb, et uueks lahenduseks on “vaheaasta-programm” kutse- ja rakenduskõrgkoolides. Ehk noortele, kes seni õppisid, antakse nüüd ametlikult aega mitte õppida ja "vaadata elu". No miks mitte? Võib-olla avastavad nad, et torumees olla ongi äge, või et matemaatika ei olegi ainult piin.
Minister Kristina Kallas aga ei lase end sellest lõdvast lävest liialt lummata. Tema sõnul ei tohi haridus muutuda "lävendivabaks loteriiks". Ta väidab, et eksam on oluline — see näitab, kas õppimine ikka toimus või oli tegemist lihtsalt istumise soojendamisega klassis.
Kokkuvõttes: Eesti hariduspoliitika liigub suunas, kus põhikooli saab lõpetada isegi siis, kui eksam näitab "ei tea" ja "ei oska", aga suund tulevikku jääb avatuks – koos ametliku paberiga! Samal ajal ootame, et keeleeksamitel teised rahvused näitaksid tipptaset. Muidu ei loe!
Niisiis – kui oled eestlane, võid põhikooli lõpetada poole teadmisega. Aga kui oled vene keelt kõnelev inimene ja tahad kodakondsust? Siis peab ikka vähemalt neli viiulit korraga mängima ja eksamitulemuselt pauku 80% võtma. Edu kõigile!