Avalik kiri Kliimaministeeriumile

Head kliimapoliitika kujundajad ja nn keskkonnahoidjad,

millal te viimati vaatasite üles? Ma ei räägi sümboolselt või poeetiliselt. Ma mõtlen: millal te viimati päriselt vaatasite üles, oma silmadega, ilma filtrita, ilma seletava häälestuseta, mida teile on aastate kaupa ette söödetud?

Kui te seda teeksite, näeksite taeva asemel, mis kunagi oli sinine, paksu vatikihti. Võite endale korrata, et need jooned taevas on “kondensatsioon”, füüsika, juhus, paratamatus. Aga kui teil on jäänud kübetki ausust, siis teate – see ei ole tõsi. See on tööstuslik projekt. See on teadlik tegevus. See on kallis. See on massiline. Ja see on varjatud.

Me räägime keemiasabadest. Inglise keeles tuntud kui chemtrails. Mitte kui vandenõuteooriast, vaid kui faktist, mida kinnitavad nii vaatlus, dokumentatsioon, patendid kui endised insaiderid. Me ei räägi enam pelgalt kahtlustest. Me räägime reaalsusest, mis on saanud normiks.

Kus on teie selgroog? Kus on ausus?

Kui Eestimaa kohal on aastas vaid mõni üksik päev, mil taevas on selge, sinine ja loomulik – ning just neil päevil ei ole taevas lennukite saba-saba järel – siis kas see ei vääriks uurimist? Kas ei vääriks see vähemalt ametlikku küsimust? Selgitust? Vastust? Meile, inimestele, kes siin elavad, hingavad, kasvatavad lapsi?

Miks te vaikite, kui rahvas küsib?

Miks te vilistate, kui inimesed näitavad üles kahtlust?

Miks te peidate end sõnade taha nagu “atmosfäär”, “meteoroloogiline anomaalia”, “tavaline lennuliiklus”?

Kas teate, et on olemas patendid, mis kirjeldavad atmosfääri modifitseerimise tehnoloogiaid? Kas teate, et USA Kongressis on aastakümneid tagasi arutatud geoniiskuse, päikesevalguse, isegi sademete kontrolli küsimusi? Kas teate, et olemas on ettevõtted, mis pakuvad “ilmastikuhaldusteenuseid”? Kas olete näinud neid numbreid? Neid lepinguid? Seda raha, mis selle taha pannakse?

Mida te kardate?

Et inimesed hakkavad päriselt küsima, kelle huvides toimub see massiline õhuruumi rüvetamine?

Et keegi küsib, kas haigused, depressioon, vitamiinipuudus ja krooniline elurõõmu kadu võivad olla seotud sellega, et päikest ei lasta enam paista?

Te nimetate end kliimaministeeriumiks, aga vaikite kõige ilmsema ja silmanähtavama keskkonnaprojekti ees.

See ei ole enam teadmatuse viga. See on kaasosaluse häbi.

Selle kirjaga me ei palu enam. Me nõuame:

• Avalikku ja sõltumatut uurimist keemiasabade fenomeni kohta Eesti kohal.

• Kõigi Eestit ülelendavate lennukite teekondade, eesmärkide ja lennuandmete avalikustamist.

• Koostööd rahvusvaheliste sõltumatute teadlastega, kes ei ole seotud globaalse kliima-agenda rahastusega.

• Lõpetada naeruvääristamine ja sildistamine nende suhtes, kes küsivad tõsiseid küsimusi.

Kui teil on tõde, näidake seda. Kui teil ei ole, siis ärge enam valetage.

Sest me näeme. Me jälgime. Me ei lõpeta enne, kui taevas on taas sinine.

Allkiri:

Teie rahvas. Teie maa. Teie lapsed.