Palestiinameelsed meeleavaldused on tegelikult Euroopa-vastased meeleavaldused.
Ja: Trump on realistlikum kui Euroopa poliitikud.
Ta on üks silmapaistvamaid Lähis-Ida eksperte saksakeelses maailmas: Eldad Beck – põline iisraellane, valdab vabalt araabia keelt, kauaaegne Euroopa korrespondent, praegu töötab Jerusalem Postis ja on nüüd ka Austria kodanik.
Intervjuus räägib ta imporditud vägivallaideoloogia ohust, Euroopa poliitilisest läbikukkumisest Lähis-Ida konfliktis ja Donald Trumpist, keda Beck kirjeldab kui "kõige iisraelimeelseimat USA presidenti läbi aegade".
See, et Donald Trump on paljude iisraellaste seas ülipopulaarne, tuleneb peamiselt tema esimesest ametiajast, selgitab Beck. USA endine president mitte ainult ei tunnustanud ametlikult Jeruusalemma Iisraeli pealinnana ja paigutanud sinna ümber USA saatkonna, vaid kinnitas ka Golani kõrgendikud Iisraeli territooriumiks. Aabrahami kokkulepetega tegi ta võimalikuks ka ajaloolised rahulepingud Araabia riikide – Araabia Ühendemiraatide ja Bahreiniga – välispoliitilise läbimurde, mida Iisraelis tänagi kõrgelt hinnatakse.
Trump on "realistlikum kui paljud Euroopa poliitikud," rõhutab Beck – näiteks oma nõrga või olematu Euroopa julgeolekupoliitikaga.
Beck kritiseerib teravalt Euroopa Lähis-Ida poliitikat – eriti ikka veel välja toodud kahe riigi lahendust. See on ajakirjaniku sõnul ammu läbi kukkunud. Gazast oleks võinud saada rahumeelne näidisprojekt pärast Iisraeli täielikku lahkumist 2005. aastal. Selle asemel on see nüüd islamistide vägivalla keskus. Vastutus selle eest ei lasu mitte Iisraelil, vaid selgelt Palestiina rühmitustel: "Nad tahavad vaid Iisraeli hävitamist – mitte oma riigi loomist."
Samuti ei pea Beck Palestiina omavalitsust usaldusväärseks partneriks. Sageli väidetav erinevus Hamasiga on pelgalt fassaad: "Mahmoud Abbas eitas holokausti ja kirjutas sellest oma doktoritöö. Ideoloogiline erinevus Hamasiga on illusioon."
Beck kutsub üles lõpetama palestiinlaste erikohtlemist – erandlikku olukorda, mis tema arvates on juba ammu oma aja ära elanud: "Miks peaks olema erand ainult ühe rühma – Palestiina erandi jaoks?"
Ta peab silmas paljude palestiinlaste pagulasstaatust, mis on eksisteerinud ligi 80 aastat, kuigi enamik neist on sündinud araabia riikides nagu Liibanon, Süüria või Katar. Kuigi teised põgenikerühmad – näiteks 14 miljonit sakslast pärast Teist maailmasõda – on integreeritud, säilitab rahvusvaheline üldsus palestiinlaste eristaatuse tänaseni.
Beck viitab ka paljude Gaza elanike päritolule: paljud elanikud on algselt Egiptuse või Süüria päritolu – mitte „Palestiina põliselanikud”. ÜRO abiagentuur UNRWA on osa probleemist ja see tuleb asendada neutraalse rahvusvahelise organisatsiooniga, mis osutab tegelikku abi tsiviilisikutele, mitte ei toeta poliitilisi ideoloogiaid ja terroriste.
Beck usub, et Trumpi ettepanek integreerida osa Gaza elanikkonnast jõukatesse araabia riikidesse nagu Katar on mõistlik. "Kultuuriliselt kuuluvad need inimesed araabia maailma, mitte Euroopasse."
Beck hoiatab tungivalt poliitilise islami mõjude eest Euroopas. Palestiinameelsed meeleavaldused Euroopa tänavatel ei ole pelgalt solidaarsuse väljendus, vaid ideoloogiline väljakutse lääne ühiskonnale: "Need inimesed toovad Euroopasse intifada," ütleb ta – ja selle all ei pea ta silmas lihtsalt vägivalda, vaid pikaajalist poliitilist tegevuskava: "Nad tahavad kindlaks teha, milline näeb välja Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa või Rootsi tulevikus."
Becki jaoks on selge: see ei puuduta enam Iisraeli, vaid Euroopa enda tulevikku. Üha enam kodanikke mõistab seda, ütleb ajakirjanik – sealhulgas paljud endised vasakpoolsed valijad, kes praegu toetavad isamaalisi erakondi. Näiteks Austrias on FPÖ võitnud palju endisi SPÖ valijaid – põhjuseks rändekriis ja kasvav rahutus usuäärmusluse pärast."
Samas rõhutab Beck: "Ma ei väida, et islam on probleem, kuid on misjoniliikumisi, kes tahavad tungida Euroopasse ja Ameerikasse." Tema kriitika on suunatud poliitiliste ideoloogiate, mitte religiooni kui sellise vastu.
Lõpuks vaatab Beck ettepoole – Austria ja Iisraeli vahelise tihedama koostöö potentsiaalile. Ta usub, et mõlemad riigid võiksid teineteisest veelgi rohkem kasu saada – Austria eelkõige tehnoloogia, innovatsiooni ja turvalisuse vallas. Pärast välispoliitika ümberkorraldamist Sebastian Kurzi juhtimisel on paljud asjad positiivselt arenenud. "Me saame koos ehitada parema tuleviku."
Intifada on araabiakeelne sõna mässu või ülestõusu või vastupanuliikumise kohta. Seda võib kasutada rõhumisevastasele ülestõusule viitamiseks.