Pärast kohtumist Itaalia peaministri Giorgia Meloniga, kes saabus Washingtoni läbirääkimistele tollitariifide teemal, keeldus Trump vastamast küsimusele, kas ta kavatseb seda teemat arutada Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga. Antud juhul tähendab vaikus “ei”.
Olen juba varem maininud, et Trump ei ole pärast ametisse astumist kordagi kohtunud Euroopa Komisjoni esindajatega, kuigi tal on olnud kohtumisi mitme ELi riigijuhi ja valitsusjuhiga.
ELi kõrge esindaja välisasjades Kaja Kallas sõitis Washingtoni, et kohtuda USA kolleegi Marco Rubioga, kuid viimane loobus viimasel hetkel kohtumisest. Päev enne seda süüdistas Kallas avalikult USA administratsiooni „Kremlist lähtuvate narratiivide levitamises“.
Meloni saadeti USA-sse Euroopa viimase lootusena, sest kogu ELi riigijuhtide seas on normaalsed suhted Trumpiga vaid temal ja Ungari peaministril Viktor Orbánil. Just Orbánit peetakse tänapäeval Euroopas Putinile lojaalseks poliitikuks.
See tähendab, et täna on EL olukorras, kus ainult üks inimene kogu liidus on võimeline pidama USA-ga sisulisi läbirääkimisi. Ja see on ilmselge läbikukkumine kogu Euroopa välispoliitikas.
On kummastav, et sellele ei pöörata tähelepanu Euroopa Parlamendis, mis määras pool aastat tagasi ametisse nii von der Leyeni kui ka Kallase. Kui olukorras, kus meie peamine partner keeldub suhtlemast ELi juhtkonnaga, oleks aeg mõelda Euroopa Komisjoni koosseisu muutmisele.