Enamik põllumehi ei nimeta ettearvamatuid ilmastikuolusid ega rahalist survet peamiste tööstressi põhjustena, viidates selle asemel bürokraatiale ja kontrollidele.
Ja kuigi näib, et Euroopa juhid mõtlevad pidevalt välja uusi rohelisi regulatsioone ja otsivad odavat põllumajanduslikku importi, peaksid nad selle asemel rohkem tähelepanu pöörama vajadusele rohkem arvestada põllumeeste depressiooniga.
Need on kaks järeldust uuest Rootsi põllumeeste vaimset tervist käsitlevast uuringust. Põllumajandustootjad ütlesid raporti autoritele Rootsi Põllumajandusametis, et neid mõjutavad kõige enam eeskirjad ja bürokraatia (77% vastajatest), kontrollid (59%) ja suur töökoormus (57%). Väga vähesed juhtisid tähelepanu halva Interneti-ühenduse (5%) või geograafilise eraldatuse (7%) probleemidele.
Juhtautor Peter Lundqvist tõi esile etteteatamata kontrollidega seotud pinged, sealhulgas seoses ELi toetustega, öeldes:
Meil on olnud juhtumeid, kus inimesed on pärast kontrolli sooritanud enesetapu.
Aruanded näitavad, et sellised raskused ei piirdu kaugeltki Rootsiga, iga neljas Iiri talunik kannatab läbipõlemise all ja enesetapp ülepäeviti prantsuse farmerite seas.
Rootsis olid asjad ilmselt paremad, kui põllumeestel oli juurdepääs projektile nimega Agricultural Health, mis pakkus töötervishoiuteenust koos iga-aastaste tervisekontrollide ja asjatundlike töökeskkonnaalaste nõuannetega. See aga lõpetati pärast Rootsi ühinemist ELiga.
Raportis rõhutati, et riiklikul ja ELi tasandil tuleks rohkem uurida "psühhosotsiaalset töökeskkonda ja selle mõju põllumeeste vaimsele tervisele".
Kuid peaaegu kuu aega pärast avaldamist näib, et dokument on saanud vaid piiratud riikliku – olenemata sellest, et tegemist on kontinentaalse probleemiga – kajastuse.