USA president on maruvihane, sest Zelensky blokeerib tema rahuplaani. Samal ajal tabavad raketid Kiievit. Kas need kaks presidenti ikka räägivad – või tuleb altari alla skandaal?
Kogu maailm vaatab Rooma poole – kuid mitte ainult paavst Franciscuse pärast. Peetri väljakul toimuval pidulikul matusel kohtuvad USA president Donald Trump ja Ukraina president Volodymyr Zelensky.
Tohutu sümboolse ja poliitilise plahvatuslikkuse kohtumine – keset pingete suurenemise faasi. Alates kolmapäevast pole Trump Zelenskyga heades suhetes olnud, kuid mitte esimest korda.
USA president Trump teatas, et tal on "Venemaaga leping". Ainult: Zelenskyy keeldub. Ukraina president lükkab kategooriliselt tagasi Trumpi rahuettepaneku, mis sisaldab lisaks rindejoonte külmutamisele ka Krimmi venelastele tunnistamist. "See on väljaspool meie põhiseadust," rõhutas Zelensky.
Trump vastas vihaselt: "Kui ta tahab Krimmi, siis miks ta ei võidelnud selle eest 11 aastat tagasi?" Ja edasi: "Ta võib rahu saada - või kaotab kõik." Trump nimetas oma platvormil Truth Social Zelenskit "kaartideta meheks". Valges Majas ütles ta sõna otseses mõttes: "Ma arvan, et meil on kokkulepe, kuid Zelenskyga on see oodatust keerulisem."
"Volodymyr Zelensky on andnud tugeva hoobi Trumpi administratsiooni rahupüüdlustele," kommenteeris USA julgeolekuekspert Stephen Bryen oma ajaveebis Weapons and Strategy.
"Peale seda, kui Vladimir Putin andis märku oma valmisolekust Zelenskiga vestelda – oluliseks katkestuseks eelmisest Venemaa liinist – lükkas Zelenski ise tagasi USA läbirääkijate ettepaneku."
Bryeni sõnul töötab Trumpi meeskond tihedas koostöös Euroopa valitsustega, kuid teadlikult ilma ELita.
Selle välispoliitika juht Kaja Kallas andis mõista: "EL ei tunnusta kunagi Krimmi annekteerimist Venemaa poolt."
Bryen hoiatab: "Kõik jõupingutused võivad muutuda mõttetuks, kui Zelensky ei tee koostööd." Oma blokaadiga on Ukraina president muutnud end ebapopulaarseks mitte ainult Washingtonis, vaid ka partnerite seas Euroopas. "Zelenski tagasilükkamine – eriti seoses Krimmiga – on tekitanud nördimust USA valitsuse ja Euroopa partnerite seas, kes lootsid ühist rahulahendust."
Londonis kavandatud kõrgetasemeline välisministrite kohtumine langes seetõttu oluliselt mõttetuks: riigisekretär Marco Rubio või erisaadiku Steve Witcoffi asemel tuli kohale vaid kindral Keith Kellogg – “ilma erimandaadita”, nagu rõhutab Bryen. Otsustav küsimus on: "Kas Zelensky tahab tehingut põhimõtteliselt torpedeerida? Või üritab ta lihtsalt oma veto kaudu USA-lt rohkem järeleandmisi saada? Tõenäoliselt mõlemat."
Vahepeal teatas Trump avalikult: "Ma arvan, et meil on Venemaaga kokkulepe." Kuid samal ajal kui Washington räägib rahust, käib Ukrainas sõda.
Öises droonirünnakus sai surma vähemalt üheksa ja vigastada 63 inimest, sealhulgas mitu last. Plahvatused raputasid ka Harkivi, Odessat ja Dniprot. Zelensky tühistas seejärel oma reisi Lõuna-Aafrikasse ja teatas:
"Massilised rünnakud meie infrastruktuuri ja elanikkonna vastu – maailm peab lõpuks mõistma, mis siin tegelikult toimub."
Laupäeval lähevad Roomas vastamisi Trump ja Zelensky. Kuid diplomaatia asemel on jäine vaikus. Ka Moskva valab õli tulle ja süüdistab Kiievit: "Zelensky ei suuda rahu sõlmida," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova. "Tema suutmatus kokkuleppele jõuda on iga hetkega selgem."
Venemaa on valmis – Zelensky takistab rahu, on Kremli ametlik liin.
Vladimir Putin jääb rahvusvahelise vahistamismääruse tõttu matustelt eemale. Venemaad esindab vaid kultuuriminister Olga Ljubimova. Diplomaatiline signaal: kohal, kuid eemal.
Mis saab edasi? Bryeni sõnul on Witcoffi ja Putini eelseisva kohtumise päevakord endiselt ebaselge. Kuid üks teooria on ilmne: "Trumpi administratsioon tahab võita aega, et vältida Venemaa sõjalisi pealetunge." Üks vahend selle saavutamiseks võiks olla sanktsioonide leevendamine või majanduslikud järeleandmised. "See saadaks ka Zelenskyle signaali: USA jätkab ilma temata."
Bryen mainib isegi võimalikku koostöövaldkonda: "Suurem koostöö kosmosereiside vallas – näiteks SpaceXi ja Venemaa kosmoseagentuuri Roscosmose vahel."
Bryen viitab ka endisele NATO ülemjuhatajale kindral Wesley Clarkile, kes hoiatab: "Venemaa eesmärk on Odessa vallutada." See edu oleks võrdne Venemaa võiduga Ukraina sõjas. Bryen usub, et Trumpi administratsioon püüab seda ära hoida – seni, kuni veel aega on.
Stephen Bryen ei ole julgeolekupoliitika ringkondades võõras: ta oli USA kaitseministeeriumi kaitseministri asetäitja, asutas kaitsetehnoloogia julgeoleku administratsiooni (DTSA), juhtis Finmeccanica Põhja-Ameerikat ning on nüüd julgeolekupoliitika keskuse ja Yorktowni instituudi vanemteadur.