Siseminister Igor Taro on tänulik igale eestimaalasele, kes igapäevaelu kõrvalt aitavad Eestit turvalisemaks muuta. „Siseturvalisuse valdkonna eest vastutava ministrina olen ääretult tänulik kõigile, kes vabatahtlikuna turvatunde loomisse panustavad. Vabatahtlikud väärivad tunnustust, sest nad on nii meie igapäevase turvatunde kui ka kriisivalmiduse üheks alustalaks,“ sõnas Taro.
Elanikkonnakaitse arendamisel ning elanike kriisivalmiduses on vabatahtlikel kanda oluline roll nii kogukonda ette valmistades kui ka reaalses kriisisituatsioonis. „Kui suuremate õnnetuste korral tõttavad appi kutselised esmareageerijad, siis nemad jõuavad vaid nendeni, kes on kõige suuremas hädas. Samal ajal saavad vabatahtlikud anda panuse selleks, et ka ülejäänud abivajajad oleksid hoitud ning teaks, kuidas kriisisituatsioonis käituda. Hea väljaõppega pühendunud vabatahtlikud on võtmetähtsusega abivägi nii ennetustöös kui ka kriisiolukordades, “ lisas siseminister.
Siseministeeriumi asekantsler Tuuli Räim ütles, et vabatahtlike panuseta on siseturvalisuse valdkonna toimimist Eestis keeruline ette kujutada. „Minu suur tänu ja tunnustus läheb kõigile vabatahtlikele, kellega ühiselt Eestis turvatunnet loome. Meie vabatahtlikud reageerivad väljakutsetele ja annavad olulise panuse kogukondade teadlikkuse tõstmisel. Täna näeme, et vabatahtlike panus ühiskonna ettevalmistamisel kriisides hakkama saamiseks on üha suurem. Mida rohkem on kogukondades vabatahtlikke, kes teavad kuidas hädaolukorras käituda ja on valmis ka teisi aitama, seda paremini saame ühiskonnana kriisides hakkama,“ ütles Räim.
Koostöö kohalike omavalitsuste, haridusasutuste, ettevõtjate ja tööandjatega, kes panustavad vabatahtlike toetamisse ja julgustavad oma töötajaid vabatahtlikus tegevuses osalema, on ülimalt oluline, sest ilma nende toeta ei saaks tegutseda ka vabatahtlikud. „Vabatahtlikud osalevad nii reageerivas töös kui ka panustavad ennetusse, seetõttu on just viimase puhul koostöö kohalike omavalitsuste, haridusasutuste, kohalike ettevõtjate ja ka tööandjatega väga oluline – teadlikkus sellest, et meist igaühel on võimalus panustada turvalisema Eesti loomisse,“ lisas Räim.
Räime sõnul on viimaste aastate muutunud julgeolekuolukord pannud üha rohkemaid inimesi panustama vabatahtlikult kogukondade turvalisuse tagamisse. „Vabatahtlike päästjate arv suurenes möödunud aastal 9%, ulatudes tänaseks ligi 3000 inimeseni. Abipolitseinike arv kasvas eelneva aastaga võrreldes 4 %, täna on meil kokku ca 1250 abipolitseinikku. Merepäästjate koosseis kasvas mullu suisa 11% ning tänaseks on valdkonnas pea 800 vabatahtlikku merepäästjat,“ lisas Räim.
Aasta vabatahtliku päästekomando aunimetuse sai – Kadrina vabatahtlik päästekomando silmapaistva panuse eest turvalisusesse.
Aasta abipolitseinike rühmaks valiti Haapsalu politseijaoskonna rühm silmapaistva panuse eest turvalisusse.
Aasta vabatahtliku merepäästeühingu aunimetuse sai Watergratt Pirita MTÜ silmapaistva panuse eest turvalisusse.
Aasta abipolitseinike toetaja aunimetuse sai RGB Baltic OÜ Eesti Abipolitseinike Kogu ja Põhja prefektuuri abipolitseinike toetamise eest.
Aasta vabatahtlike tugisamba aunimetuse sai Anu-Signe Parviainen silmapaistva panuse eest abipolitseinike kaasamisel ja toetamisel.
Aasta vabatahtlike päästjate toetaja ametinimetuse sai Tiit Nilson silmapaistva panuse eest Pala Tuletõrje Selts MTÜ toetamisel.
Aasta vabatahtlike päästjate toetaja aunimetuse sai Priit Nilson silmapaistva panuse eest Pala Tuletõrje Selts MTÜ toetamisel.
Aasta vabathtlike päästjate toetaja aunimetuse sai Indrek Reisenbuk silmapaistva panuse eest Pala Tuletõrje Selts MTÜ toetamisel.
Aasta vabatahtlike päästjate toetaja aunimetuse sai Tammer OÜ silmapaistva panuse eest vabatahtlike päästjate toetamisel.
Aasta vabatahtlike päästjate toetaja aunimetuse sai Ülar Sarapuu silmapaistva panuse eest Luhamaa Nulga Priitahtlikud MTÜ toetamisel.
Aasta vabatahtlike päästjate toetaja aunimetuse sai Rae Vallavalitsus silmapaistva panuse eest Rae vabatahtliku päästekomando toetamisel.
Aasta uuendaja aunimetuse sai Indrek Siitan silmapaistva panuse eest digilahenduse loomisel abipolitseninikele.
Kandidaate siseturvalisuse vabatahtlike rühmade tunnustamiseks said kuni 19.märtsini esitada kõik Eesti inimesed ja organisatsioonid seitsmes kategoorias: aasta vabatahtlik päästekomando või reservpäästerühm, aasta vabatahtlik merepäästeühing, aasta abipolitseinike rühm, aasta naabrivalve piirkond, aasta siseturvalisuse vabatahtlike toetaja, vabatahtlike tugisamba ja aasta uuendaja kategoorias.
Möödunud aastal osutus parimaks vabatahtlikuks päästekomandoks Saue Vabatahtlik Tuletõrjeühing MTÜ. Parimaks vabatahtlikuks merepäästeühinguks nimetati mullu Hiiumaa Vabatahtlik Merepääste Selts MTÜ. Aasta abipolitseinike rühma aunimetuse sai Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna rühm. Aasta Naabrivalve piirkonnaks sai Obinitsa Naabrivalve sektor. Aasta uuendaja aunimetuse sai Hendrik Veenpere Päästeametist ning aasta vabatahtlike tugisamba aunimetuse sai Gert Teder.
Eestis on pea 800 vabatahtlikku merepäästjat, ligi 1250 abipolitseinikku ja ligi 3000 vabatahtliku päästja. Häirekeskuse tegevustesse on kaasatud ca 150 vabatahtlikku. MTÜ-ga Eesti Naabrivalve on liitunud üle Eesti ligi 600 piirkonda, mis hõlmavad kokku 10500 majapidamist