Liidumaa majandus- ja kliimameetmete minister Robert Habeck astub tagasi – ja jätab endast maha täieliku rohelise katastroofi: hoolimata päikesepaneelide ja tuuleturbiinide rekordilisest laienemisest on rohkem kivisütt, rohkem gaasi, rohkem heitkoguseid – aga mitte puhast energiat.
Robert Habecki (rohelised) jaoks pole majandus- ja kliimaministri ametikohal viimased meetrid mingi etendus – vastupidi. Esmalt pidi Habeck teatama, et Saksamaa majandus ei kasva ka sel aastal, ja nüüd on ka selge, et niinimetatud „energiaüleminek“ ei andnud 2025. aasta esimeses kvartalis üldse tulemusi ning et tuule- ja päikeseenergia asemel toodeti rohkem elektrit söest ja gaasist. Ja ülestõusmisnädal näitas ka seda, miks niinimetatud „energiaüleminek“ üha rohkem probleeme tekitab.
Vaatamata tuule- ja päikeseenergia rekordilisele laienemisele on taastuvenergia tootnud vähem elektrit kui ühelgi ajal alates 2021. aastast. Võrreldes ainuüksi eelmise aasta sama kvartaliga langes taastuvenergia abil toodetud elektri kogus 16 protsenti.
Põhjus: ilm.
Saksamaa Energia- ja Veetööstuse Liidu andmetel ei puhunud tuul veebruaris ja märtsis eriti tugevalt. Avamere tuuleturbiinide elektrienergia tootmine langes kokku 31 protsenti, samas kui maismaa tootmine langes 22 protsenti. See on toonud kaasa söest, naftast ja gaasist toodetud elektrienergia järsu kasvu. Loogiline tagajärg: CO2 heitkogused on dramaatiliselt suurenenud.
2025. aasta veebruaris registreeriti aastate kõrgeim tase, 451 grammi CO2 kilovatt-tunni elektri kohta; Saksamaal oli elekter saastatum, kui see oli olnud alates 2018. aasta talvest.
Kuid mitte ainult keskpikas perspektiivis ei tee „energiaüleminek” seda, mida selle toetajad peaksid tegema. Lihavõttenädal on hea näide kõigist probleemidest, mis on seotud plaaniga muuta Saksamaa energiatootmine peamiselt tuule- ja päikeseenergiaks.
Näiteks päikesepaistelisel ülestõusmispühapäeval tootsid Saksamaal asuvad umbes 5 miljonit päikesesüsteemi palju rohkem elektrit, kui oleks olnud vaja pühadeaegse nõudluse katmiseks. Lisaks langeb elektrienergia nõudlus loomulikult veelgi pühapäeviti ja riigipühadel, kuna paljud ettevõtted ei tööta. Kui elektrienergia nõudlus saavutas haripunkti eelmisel teisipäeval 62,6 gigavatiga, siis lihavõttepühade ajal ulatus see maksimaalselt 44 gigavatini ja langes 37,8 gigavatini.
Elektrit tuleb aga tarbida täpselt siis, kui seda toodetakse, vastasel juhul võib elektrivõrk katkeda. See kehtib nii piirkondadeüleselt kui ka kohalike elektrivõrkude ja ilmastikust sõltuvate energiaallikate, tuule- ja päikeseenergia, piirkondlike võimsuste kohta.
Hiiglasliku ülepakkumise tõttu – 15 gigavatti liiga palju, 10 tuumaelektrijaama toodang – on elektri hind ajutiselt langenud negatiivseks, -5 sendini kilovatt-tunni kohta.
See tähendab, et Saksamaa on maksnud prantslastele, belglastele, norralastele, šveitslastele, hollandlastele ja luksemburglastele miljoneid eurosid, et nad võtaksid ära Saksamaa ülejääva elektri, et Saksamaa elektrivõrgud kokku ei kukuks. Eriti prantslased pidid olema rahul, kuna nad võtsid Saksamaalt üle poole päikeseenergia ülejäägist ja neile maksti ostu eest peale.
Sisuliselt on meie Euroopa naabrid teinud Saksamaale suure teene, ostes elektrit, et mitte siinset elektrivõrku häirida. Piiriülene elektrienergiaga kauplemine on üks Euroopa elektrivõrgu turvamehhanisme, mis praegu toimib ettenähtud viisil, kuid mida Saksamaa peab üha sagedamini ja kõikuvamate energiakogustega kasutama.
See ilmne elektrienergia ülejääk pole aga viinud mitte ainult olukorrani, kus suur hulk elektrit tuleb välismaale ära anda ning Prantsusmaale ja Belgiasse kulgevad liinid peavad töötama täisvõimsusel. Samuti on olnud arvukalt elektrikatkestusi, eriti Edela-Saksamaal, mis võivad olla seotud ülepakkumise ja kohaliku võrgu ülekoormusega.
Suur probleem on see, et Saksamaa arvukaid päikesesüsteeme ei saa kontrollida, reguleerida ega isegi võrgust eemaldada, kui elektritootmine ületab nõudlust. Kui vähese elektrienergia nõudlusega pärastlõunal on palju päikest – millega võib kaasneda tugev tuul –, on Saksamaal üha suuremaid probleeme üleliigse energia vabanemisega.
See mitte ainult ei suurenda piirkondlike elektrikatkestuste ja nn elektrikatkestuste potentsiaali, vaid suurendab dramaatiliselt ka elektritootmise üldkulusid – nagu lihavõtted on näidanud.