Milei vabanes raskustest. Argentina majandus jäi ellu

See oli Argentina „vabanemispäev“, kuulutas Javier Milei eelmisel nädalal pärast kohtumist USA rahandusministri Scott Bessentiga Argentina presidendipalee Roosas Majas.

Reedel šokeeris ta riiki, tühistades cepo – hispaania keeles „klambri“ –, mis on pikka aega piiranud valuutavahetust Lõuna-Ameerika suuruselt teises majanduses. „Pärast 15 aastat kapitalikontrolli oleme heitnud maha alasi, mille külge meid aheldati,“ ütles Milei.

Cepo kaotamine oli Milei poliitilise tegevuskava võtmeelement. Sellest hoolimata ootasid vähesed temalt midagi enne oktoobris toimuvaid vahevalimisi. See oli aga peamine nõue Rahvusvahelise Valuutafondi 20 miljardi dollari suuruse väljamakse saamiseks, mis samuti reedel välja kuulutati. Kuigi Milei on teinud suuri edusamme Argentina eelarvepositsiooni parandamisel – saavutades eelmisel aastal esimest korda aastakümnete jooksul eelarveülejäägi –, vajas ta siiski hädasti raha, et jätkata oma poliitilist projekti Argentina poliitika ümberkujundamiseks.

Tolleaegse presidendi Cristina Kirchneri poolt 2011. aastal esmakordselt kasutusele võetud CEPO kehtestas peesoga kauplemisele rea piiranguid. Argentiinlastele piirati iga kuu ostetavate USA dollarite arvu 200 dollarini, samal ajal kui Argentina ettevõtetel oli suures osas keelatud kasumi välismaale saatmine. Seda peeti vajalikuks majanduse stabiliseerimiseks, kuid seda kritiseeriti ettevõtetele kehtestatud piirangute ja kasumi piiramise pärast.

Muuhulgas on see viinud hämmastava hulga erinevate vahetuskurssideni. Kontrollige Google'ist, kui palju teie eurod Argentina peesodes väärt on, ja näete ametlikku vahetuskurssi – aga keegi seda ei maksa. Selle asemel maksavad välismaalased „musta turu” kurssi, mida tuntakse ka kui „sinist dollarit”. 

Turuvälise valuutavahetuse ümber on loodud suur tööstusharu. Ühel WhatsAppi grupil, mis on pühendatud sularaha ostmisele ja müümisele, on ligi 1000 liiget.

Reede teadaanne tabas Argentina finantseerijaid ootamatult. Pangad kiirustasid nädalavahetusel oma süsteemide uuendamisega, et olla esmaspäevaseks avamiseks valmis, ning valitses palavikuline ootus, kus dollar avaneb. Turud on uudisele rõõmuga reageerinud. Argentina aktsiaindeks tõusis enam kui 5 protsenti, samas kui Argentina pankade aktsiate hind tõusis kahekohalise numbri võrra. Selle nädala alguses pilkas Milei mõttekoja Equilibra direktorit Martin Rapettit, kes oli ennustanud peeso devalveerimist, nimetades teda „majanduspetturiks... kes pühendub rahva vere mürgitamisele“.

Milei plaani oluline osa on välisinvesteeringute suurendamine riigis. Kindlasti on investoreid, kes nuusutavad Argentina liitiumi- ja maagaasivarude ümber – ja Milei on pakkunud suuri maksusoodustusi, et neid veelgi meelitada. Kuid on täiesti võimalik, et Milei ja finantskommentaatorite praegune positiivsus on liialdatud.

Välisinvestorid teavad, et Argentinas on võimalusi. Nad teavad ka, et poliitiline ebastabiilsus ja inflatsioon on pikka aega olnud elu osa. Milei teeb kõik endast oleneva, et kehtestada neoliberaalne majandus ja saavutada stabiilsus. Kuid pikaajalised Argentina vaatlejad teavad, et on täiesti võimalik, et peronistide võit kahe aasta jooksul võib viia riigi järjekordse kaelamurdva pöördeni. Milei on endiselt populaarne, kuid tal pole Kongressis praktiliselt mingit toetust ja ta loodab oma tegevuskava toetamiseks koalitsioonile. Vahepealsed valimised võivad seda muuta, kuid see ei leevenda Milei otseseid probleeme.

IMF-i kokkulepe on seevastu rahvusvahelise usalduse hääl Milei juhtimise ja poliitika vastu. See on võimaldanud Mileil CEPO tühistada, kuid ainult võlale toetudes. Argentina oli juba enne 20 miljardi dollari laenumist IMFi suurim võlgnik – ja on varemgi maksejõuetuks muutunud. IMF on pälvinud kriitikat kogu maailmas, kuid kindlasti Argentinas väidetava sekkumise pärast sisepoliitikasse. IMF oli valuuta sidumise poliitika peamine toetaja, mis osaliselt viis 2001. aasta majanduskrahhini – riigi ajaloo halvimale. Milei ise on organisatsiooni varem teravalt kritiseerinud, öeldes 2023. aastal Financial Timesile, et IMF on „kamp bürokraate, kes teavad, et panga ülesanne on intressi küsida“.

Aga mida arvavad tavaargentiinlased? Tegelikult jääb see paljudele suuresti muljeta. Osaliselt 2001. aasta kriisi tagajärjel usaldavad vähesed oma säästud pankadele ja topivad hoopis oma madratsid USA dollareid täis. Vastuse andis ehk Instagramis levinud viirusklipp. 

Küsimusele, mida ta arvab cepo kaotamisest, vastas kell 7 hommikul hot dogi käes hoidev noormees: „Ma olen 28-aastane. Ma vannun, ma ei tea, mis värvi dollar on. Ma kujutan ette, et roheline.“ Teine ütleb: „Mis cepo? Ma just tulin ööklubist.“ Uudised pole veel päris kohale jõudnud.