Rünnak viidi läbi mitmes laines, kasutades ballistilisi ja tiibrakette, mis lasti välja merelt ja õhust, samuti droone. Peamine rünnak oli suunatud pealinnale, sealhulgas Kiievi Svjatosõnski linnaosas asuvale elamule. Piirkonda tabas Venemaa ballistiline rakett, tappes 12 inimest. Vigastatute arv on tõusnud 100-ni, sealhulgas viis last. Kokku lasi Venemaa Ukraina pihta 215 erinevat tüüpi raketti ja drooni.
Õhutõrje toimis üsna tõhusalt, hoolimata seekordsest suurest ballistiliste rakettide arvust. 11 ballistilisest raketist peeti kinni seitse. Hommikuks tuvastati raketi jäänustest, et tegemist oli enamasti Põhja-Korea rakettidega, kuid pärastlõunaks selgus, et kasutati ka Iskander-M rakette. 37 Kh-101 tiibraketist tulistati alla 31. Hävitati kuus 12 Kalibri raketti, samuti kõik neli Kh-69 raketti. Vaenlane kasutas ka 145 pikamaadrooni, millest ainult 13 ei peetud kinni.
F-16 ja Mirage hävitajad osalesid aktiivselt rünnakute tõrjumises ja Venemaa õhusihtmärkide hävitamises. See on oluline komponent tiibrakettide hävitamisel. Vaenlase sihtmärkide hävitamiseks kasutati kõiki vahendeid: õhutõrjeraketid, lennukid ja mobiilsed rühmitused.
Ukraina töötab praegu oma Venemaa rünnakusüsteemide hävitamise arsenali laiendamise nimel. Vaid paar päeva tagasi teatas droonide komandör Vadym Suhharevskyi, et Ukraina laser Tryzub on välja töötatud ja nüüd kasutusel.
Tegelikult oli see üsna ootamatu teadaanne, kuigi seda oli varem kaks korda mainitud - eelmise aasta lõpus ja vaid paar päeva tagasi. Tryzubi süsteemil on kõrged tehnilised võimalused, sealhulgas võime hävitada pomme, rakette ja rünnata droone kuni 3 km kauguselt, samuti pimestada fiiberoptilisi droone kuni 10 km kauguselt.
Süsteemi võimekusest rääkis Serhiy Levytskyi, Ukraina Teaduste Akadeemia Lashkarev-nimelise pooljuhtide füüsika instituudi vanemteadur, kes on pikka aega lasertehnoloogiaid arendanud.
„Olen viimaste kuude jooksul näinud teateid. See on juba kolmas Tryzubi laserlahingusüsteemi kohta käiva teabe avaldamine. Kahjuks võib aga deklareeritud parameetreid globaalsete analoogidega võrreldes öelda, et see süsteem on praegu vaid laboriprototüüp ning on veel üsna toores. Kahjuks ei vasta see süsteem deklareeritud mõõtmete põhjal tegelikele parameetritele, mis on vajalikud droonide ja rakettide hävitamiseks deklareeritud distantsidel. Näiteks lihtsate hinnangute kohaselt peab drooni hävitamiseks umbes 1 km kaugusel laseri võimsus olema vähemalt 50 kilovatti. Arvestades selle süsteemi suurust, on selge, et sel hetkel sellist võimsust pole,“ märkis ta.
Siiski on ka positiivseid külgi: selles valdkonnas on käimas arendused, meeskonnad töötavad ja see on julgustav, ütleb Levytskyi.
Lahinguväljal kasutatakse ka teiste ettevõtete näidiseid. Näiteks kasutab Türgi süsteem fiiberoptiliste droonide pimestamiseks vähem võimsat laserit. Levytskyi arutles selliste arenduste peamiste parameetrite, väljakutsete ja omaduste üle.
„Kui me räägime Türgi lasersüsteemist, siis tootja sõnul on selle võimsus umbes 3 kW. See ei ole mõeldud mehitamata õhusõidukite hävitamiseks, vaid pigem nende valgustamiseks, st seadme optiliste ja sihtimissüsteemide väljalülitamiseks. Sellel on väiksem võimsus, kompaktsemad mõõtmed ja laseri maksimaalne efektiivne ulatus on kuni 1,5 km. Peamine probleem on sihtmärgi leidmine ja jälgimine, kuna sihtmärk muudab ruumis kiiresti oma asukohta ning kaamera või kere tõhusaks tabamiseks tuleb objekti mitu sekundit lasersüsteemi fookuses hoida. Seda on liikuvate sihtmärkide puhul pikkade vahemaade tagant üsna raske teha,“ märkis ta.
Briti lasersüsteemil Dragon Fire on umbes 50 kW võimsusega laserkiirgur ja see on loodud sihtmärkide hävitamiseks kuni 2 km kauguselt. On teada, et tootja on juba läbi viinud katsetused polügoonil, mille käigus laser põletas läbi mehitamata õhusõiduki kere.
Mis puutub lasersüsteemide arendamise tööprogrammi, siis Teaduste Akadeemia on seadnud eesmärgiks kaitsealased uurimisprogrammid, mille raames viiakse ellu projekte, mille eesmärk on luua laserrelvi, lasersüsteeme ja muid tehnoloogiaid riigi kaitsevõime tugevdamiseks.
„Peamiselt, kui me räägime sellest suunast, on peamine võtmeküsimus logistikabaas, täpsemalt komponendid. Ligikaudu 99% kõigist lasersüsteemide komponentidest toodetakse välismaal. Selliste komplekside arendamiseks ja loomiseks on vaja teha koostööd juhtivate komponentide tootjate ja ettevõtetega maailmas, et teha selles valdkonnas ühist tööd,“ selgitas Levytskyi.
Lasersüsteemide kasutamine lahinguväljal on selle relva piirangute tõttu üsna keeruline protsess. Täpsemalt mõjutavad lasersüsteemide tööd keskkonnategurid: udu ja vihm piiravad oluliselt nende potentsiaali. Lisaks on vajadus hoida sihtmärki laserkiire sees tehnoloogiliselt keeruline probleem, mis vajab lahendust.
Teine väljakutse on laseri toiteks vajalik energia. See nõuab märkimisväärset hulka lisavarustust, mis kaasneb lasersüsteemiga ise. See teeb sellest lahinguväljal üsna haavatava sihtmärgi, eriti arvestades, et isegi parimad lasersüsteemid suudavad droone hävitada vaid ühe kuni kahe kilomeetri kauguselt.
Kui selline süsteem lahinguväljal kasutusele võetaks, kasutaks vaenlane massirünnakutes aktiivselt droone selle kahjutuks tegemiseks. See on veel üks oluline väljakutse tänapäevastele lasersüsteemidele, mis vajavad täiendavat kaitset. Laseri efektiivne ulatus ühest kahe kilomeetrini ei ole intensiivse löögivahendite kasutamise tingimustes alati piisav, nagu näeme sõja kontekstis Venemaaga.
Praegu töötab nende ülesannete kallal mitu platvormi. Üks selline platvorm on Brave1, kus Ukraina arendajad tagavad spetsialistide rahalise ja organisatsioonilise toe abil uute prototüüpide loomise. Need süsteemid läbivad testimise vastavalt sõjalistele nõuetele ja seejärel tarnitakse Ukraina relvajõududele. Brave1 panustab ka maapealsete robotplatvormide arendamisse.
Umbes 200 ettevõtet arendab mehitamata süsteeme, nii õhus kui ka maapealseid. Me teame, kui laia valikut ülesandeid need maapealsed robotsüsteemid lahinguväljal täita suudavad. Meie robotplatvormid on eelkõige loodud kompenseerima piiratud jalaväe arvu rindel.
Robotplatvorme kasutatakse maastikel, mille kaudu vaenlane võib edasi liikuda. Mõned neist on varustatud relvadega, näiteks kuulipildujatega, mis suudavad hävitada vaenlase jõude. Robotplatvormide peamised ülesanded on logistika: laskemoona varustamine meie sõdurite positsioonidega, toidu ja vee kohaletoimetamine ning loomulikult haavatute evakueerimine keerulistes tingimustes, kui seda pole võimalik teha muul viisil.
Robotplatvormide arendamine on oluline komponent Ukraina relvajõudude võimete tugevdamisel, keskendudes tehnoloogilistele lahendustele. Ukraina relvajõudude maavägede väejuhatuse vanemohvitser, kolonelleitnant Pavlo Kyshkar märkis, et Ukraina hankesüsteem on üsna keeruline. Kõige olulisem on aga see, et maaväe ülem on huvitatud testimiseks valmis näidiste läbivaatamisest ja uurimisest, mis võivad mõjutada lahingutegevuse käiku.
„Anname talle igal nädalal aru arengutest, mis on läbinud vastavad testid. Hankesüsteem, olgu see siis mehitamata süsteemide või maapealsete robotkomplekside puhul, on üsna keeruline ja see on üle antud kaitseministeeriumi vastavatele osakondadele. Samal ajal on maavägedelt tulevad korraldused tehnoloogiliste läbimurrete osas proaktiivsed,“ lisas ta.
Lahinguväljal üksuste tõhususe parandamise osas räägime sageli jõududest ja ressurssidest, kuid mõnikord unustame immateriaalsed varad, näiteks lahingujuhtimissüsteemi. Dzvini süsteem on märkimisväärne saavutus ja seda kasutavad üksused teatavad headest tulemustest.
„Relvajõud kasutavad praegu mitmeid lahendusi. Dzvin on operatiiv- ja strateegiline otsus ning juhtkond otsustab, kas seda tasub kasutada. Uute süsteemide kasutuselevõtu protseduuri keerukus, eriti salastatud teabe puhul, raskendab uuenduste kiiret rakendamist. Siiski on ka teisi lahendusi, mis võimaldavad operatiiv- ja taktikalisel ning operatiiv- ja strateegilisel tasandil ülematel otsuseid langetada. Lisaks on taktikalisel tasandil arendusi ja otsuseid, mida praegu katsetatakse, sealhulgas maavägede juhtkonna poolt. Seega on meile süsteemid ette nähtud niivõrd, kuivõrd relvajõudude rahastamine seda võimaldab,“ ütles Kyshkar.