Selle jaama võimsuseks on planeeritud 500 megavatti ja 12 tunni jooksul, ehk et suvises tarbimises 100 megavatti ja 12 tunni jooksul ehk et suvises tarbimises suudaks selline salvestusjaam põhimõtteliselt pool ööpäeva anda praktiliselt terve Eesti energiavajaduse kätte.
𝐌𝐚𝐤𝐬𝐮𝐦𝐮𝐬 𝐨𝐧 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐞𝐥 𝐚𝐤𝐮𝐩𝐚𝐧𝐠𝐚𝐥 𝐦𝐢𝐥𝐣𝐚𝐫𝐝.
Kui tuulikute peale panime 3,15 miljardit, paneme akupanga juurde, on 4,15 miljardit.
Üks väike probleem on see, et välja on vaja kaevandada umbes 𝟑𝟖 𝐦𝐢𝐥𝐣𝐨𝐧𝐢𝐭 𝐭𝐨𝐧𝐧𝐢 𝐠𝐧𝐞𝐢𝐬𝐬𝐢.
Gneiss on selline tugev settekivim, mis on tugevam kui paekivi, aga mitte nii tugev kui graniit. Aga 38 miljonit tonni on päris suur kogus.
Otsisin kaevandusandmeid natukene.
Estonia kaevanduse aastamaht oli kuskil 𝟓 𝐦𝐢𝐥𝐣𝐨𝐧𝐢 𝐭𝐨𝐧𝐧𝐢 𝐣𝐮𝐮𝐫𝐞𝐬.
Nad loodavad kuue aastaga selle ära kaevandada, selle mahu, aga 700 meetrit sügavust, pluss veel muud ette tulevad probleemid – natukene kahtlane!
Ja samamoodi selle salvestiga peab arvestama seda, et kui salvestada need 12 tundi genereerinud elektrit, siis salvesti tuleb tühjaks pumbata.
𝐓ü𝐡𝐣𝐚𝐤𝐬 𝐩𝐮𝐦𝐩𝐚𝐦𝐢𝐬𝐞 𝐣𝐚𝐨𝐤𝐬 𝐥ä𝐡𝐞𝐛 𝐬𝐚𝐦𝐚𝐦𝐨𝐨𝐝𝐢 𝐞𝐥𝐞𝐤𝐭𝐫𝐢𝐭 𝐯𝐚𝐣𝐚.
Ja kui tühjaks pumpamise pumbad on paarsada megavatti võimsusega ja need järgi panna, siis meie elektri 0-tunnihinnast saab hoobilt 4–5 senti vähemalt.
Sellepärast, et selliste võimsuste järgi ühendamine, ka see eelnev akusalvestus, peab olema kooskõlastatud võrguhalduritega. Sellepärast, et need võimsused on väga suured, mida on vaja, et neid akusid uuesti täis laadida.
𝐋𝐢𝐬𝐚𝐤𝐬, 𝐢𝐬𝐞𝐠𝐢 𝐬𝐞𝐞 ü𝐤𝐬 𝐡ü𝐝𝐫𝐨𝐬𝐚𝐥𝐯𝐞𝐬𝐭𝐢, 𝐦𝐢𝐝𝐚 𝐨𝐧 𝐩𝐥𝐚𝐧𝐞𝐞𝐫𝐢𝐭𝐮𝐝, 𝐞𝐢 𝐤𝐚𝐭𝐚 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐯𝐚𝐣𝐚𝐝𝐮𝐬𝐢.
Kohe kindlasti ei kata!
Nii et maagaasi elektrijaamadest tuuleenergeetika arendamise juures me ei pääse.
Aga siin ma jällegi küsin, miks me peame ehitama täiesti uued elektrijaamad, kui meil on need olemas reaalselt.
Võiks ju neid kasutada."