Maksumaksjate kulud kasvavad plahvatuslikult, hotelliketid lõikavad kasumit – aga nüüd kasvab ka avalikkuse rahulolematus.
Austrias on ajutise kaitse saanud ligi 90 000 ukrainlast. Mõned pered – enamasti sintid ja romad – majutati alternatiivide puudumise tõttu ajutiselt hotellidesse. Olukord Hollandis on veelgi dramaatilisem.
124 000 põgenikku – süsteem on ülekoormatud
2025. aasta veebruari lõpuks oli Hollandis kaitsestaatuse saanud juba umbes 124 000 ukrainlast. Olemasolevad ühismajutusasutused, mis pakuvad esmatarbekaupu ja arstiabi, ei ole enam piisavad. Eluaseme nõudlus ületab selgelt pakkumise.
Tulemus: Ukraina pagulasi majutatakse üle riigi hotellides, puhkeparkides ja isegi kruiisilaevadel. Kulud on aastaid tõusnud – ja nüüd on tõusnud ka kriitika.
Aasta tagasi oli Hollandi varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus (COA) juba rentinud üle 8000 hotellitoa. Uudisteportaal Brussels Signal teatas: „Hollandi valitsus saadab sobiva majutuse puudumise tõttu massiliselt varjupaigataotlejaid üle riigi hotellidesse.“
Riigi suurima tiraažiga päevaleht De Telegraaf rääkis enam kui 8000 varjupaigataotlejaga vähemalt 50 hotellis ja puhkepargis. Maksumus: umbes 600 000 eurot päevas – ehk 4,2 miljonit eurot nädalas. Uutele tulijatele pakutakse lisaks toale ka kolm söögikorda päevas.
Paljude hotellikettide jaoks on varjupaigaäri lihtne õnn. Nad võistlevad selle nimel, et pakkuda pagulastele maksumaksja kulul täismajutust. Lisaks kasutati sellistes linnades nagu Rotterdam kruiisilaevu – ja isegi üht teenistusest kõrvaldatud sõjalaeva.
10 000 Ukraina põgenikku hotellipuhkusel
Olukord pole sellest ajast peale paranenud – vastupidi. Samal ajal naudivad 10 000 Ukraina põgenikku lõputut puhkust meeletult kallites luksussviitides. Uus varjupaiga- ja migratsiooniminister Marjolein Faber eraldas ligi miljard eurot majutuse rahastamiseks 100 hotellis ja kruiisilaevadel.
Marianne Zwagerman, De Telegraafi kolumnist, kommenteerib: „Hotellipidajad naeravad suu ammuli. COA maksab oluliselt rohkem, kui keskmine Booking.com-i kasutaja oleks nõus maksma majutuse, vannitoa ja hommikusöögi eest. Mõnel juhul isegi üle 300 euro öö kohta!“ Toitlustamise kulud on täiesti kontrolli alt väljas.
Üks näide on hotell Rijswijkis: siin peatusid varem Shelli töötajad üle kogu maailma. Tänapäeval elavad siin pagulased – sealhulgas Jevheniia, kes on seal elanud koos oma abikaasa ja lastega kolm aastat: "See on ilus koht. Meie voodid on alati korras, linad vahetatud, me saame toitu ja abi kõige vajalikuga." Isegi kui sõda Ukrainas lõpeb, tahab ta jääda Hollandisse.
Zwagerman märgib teravalt: „Aga jah, riik, mis ajab ettevõtted riigist välja, keelustab fossiilkütused ja avab oma piirid kõigile, lõpetab hotelle täis varjupaigataotlejatega, mitte ärimeestega.“
Praegu ei ole Haagi hotellid varjupaigataotlejatele saadaval, kuna seal toimub NATO kohtumine. Zwagerman: „200 miljonit eurot raisatakse Mark Rutte NATO parteile [...], et veelgi rohkem pagulasi meie suunas voolaks. Sest rahu ei ole moes, kuid sõda on.“
Samal ajal elavad Ida-Euroopa võõrtöölised viletsuses, kurdab Zwagerman. Ta toob näiteks Julia, 42-aastase poola naise, kes elab Utrechti kodutute varjupaigas: „Hirmul ja üksildasena purjus naabri kõrval.“ Julia on töötanud toiduainetööstuses ja aianduses kaksteist aastat. "Ilma alalise lepingu ja säästudeta sattus ta tänavale pärast seda, kui ta vallandati liiga aeglase töö eest laos."
Marianne Zwagerman võtab selle kokku: „Julia tuli Hollandisse lootuses paremale elule, aga sattus tänapäevase orjatööstuse kätte – seda valdkonda juhivad karmid ajutise tööjõu agentuurid, mis värbavad Ida-Euroopa inimesi. Polnud tööd, polnud katust pea kohal. Nädal haiguspuhkust? Vallandatud.“
Tere tulemast Lääne-Euroopasse aastal 2025: paradiis varjupaigataotlejatele ja sotsiaalabi saajatele – aga üha raskem neile, kes töötavad. Riik tarbib oma rikkust selle asemel, et seda säilitada või luua. Aga töötav elanikkond? Oma maksudega maksab see kinni üha rohkemate inimeste eludest, „kes pole kunagi sõrmegi liigutanud”.