Euroopa Liit ja muidugi Eesti järel, nuumavad siiani Aafrika diktatuure

Lisaks pumbati raha Afganistani ja "igale poole".

Afganistan oli maailma vaeseimate riikide hulka kuuluv sihtriik, üks maailma suurimaid narkoäri keskusi. Milleks need riigid? Mantrana korrati, et Eestil on võimalik pakkuda neile partneritele oma kogemustest. Kas reformierakondliku valitsemise aegset rahapesu ja korruptsioonikogemust, narkoäri vohamise kogemust? Kas suurt õpetust 150 soo olemasolust?

Kas ja kuidas mahub pildile Aafrika? Eesti arengukoostöö andmebaasi ava-lehelt joonistuvad välja vaid 20 Aafrika riiki, millega Eesti ei ole meie arengukoostöö ajaloo jooksul tegemist teinud. Kokkupuute vorme on seevastu peamiselt neli – on tehtud projekte, osaletud humanitaarmissioonidel, tehtud sissemakseid rahvusvahelistele organisatsioonidele, või siis on sealt riigist pärit varjupaigataotlejad, kelle esimese aasta kulude katmine Eestis läheb ametlikult samuti arenguabi arvestusse.

2018. aastal oli arenguabi andmebaasi kantud 142 projekti, millest üheksal juhul tehti koostööd Aafrika riikidega. Juba 27 aastat on Eesti olnud arenguabis doonorriik. Kui jälgida Eesti e-riigi projekte Aafrika diktatuuririikides, siis vahepeal on huvitav kuulda, et meil endal, vaatamata lõputule eneseimetlemisele, arvestatakse osaliselt isegi pensioneid veel paberil....

Ursula von der Leyeni otsus suunata 4,4 miljardit eurot Euroopa maksumaksja raha Lõuna-Aafrikasse "puhta energia ülemineku" nimel on selles globaalses olukorras mõeldamatu tegu.

Euroopa maadleb juba inflatsiooni, energiakriisi ja elukalliduse käes, kuid ometi saadetakse vaid miljardeid isegi kõige arenenumasse riiki Aafrikas - Lõuna-Aafrikasse.

Loodan väga, et raha jälgitakse tähelepanelikult.

Kogu "Taastuvate energiaallikate skaleerimine Aafrikas" kampaania tundub nõme, kui Euroopa enda vajadused ja energiajulgeolek on kriitilises seisus.

Euroopa saatuse jaoks ei paista raha olevat, aga nii leitakse raha hoopis erinevateks asjadeks. Milline uskumatu ajaraiskamine.