Rain Epler: “Head kolleegid, inimesed, kes meid jälgivad! Kuna siin oli enne mind kolm ettekannet väga konkreetsetel, spetsiifilistel teemadel, siis ma mõtlesin, ma oma kokkuvõtvas ettekandes võib-olla annan natuke laiema raamistiku sellele, kus me Eestis oleme, ja püüan selle ettekande lõpetada oma nägemusega sellest, et mida teha võiks ja kuidas edasi liikuma peaks. Aga vahepeal puudutan loomulikult ka konkreetsemalt aspekte selles, mis puudutab tuule eest või üldse juhuallikatest elektri tootmist.
Kõigepealt, ma arvan, ei ole kunagi paha üle korrata mõned baasfaktid Eesti kohta. Meie aastane elektritarbimine on üle 8 teravatt-tunni – 8,25–8,26 – ja tiputarbimise rekord on 1,6 gigavatti, 1600 megavatti. Meil on installeeritud võimsusi selliselt, et põlevkivielektrijaamasid on 1340 megavatti, koostootmisjaamasid 269 megavatti, tuuleparke 695 megavatti. Siia juurde ütlen veel, et nende tootmise rekord pärineb möödunud aasta 16. detsembrist, kui nad tootsid ühe tunni jooksul 588 megavatti. Kiire arvutus ütleb, et nad sellel rekordpäeval jõudsid kusagile 85% peale oma sellest maksimaalsest teoreetiliselt võimsusest. See aasta keskmises mõttes seda võimsusfaktorit kuidagi ei kirjelda.
Kui vaadata, palju aastaga need tuulepargid tootsid, siis nad tootsid 1164 gigavatt-tundi, ja kui nüüd võrrelda seda nende installeeritud võimsusest tuleneva maksimaalse teoreetilise võimsusega, siis nende võimsustegur oli 22,6%. Me teame, et Eestis tihti räägitakse tuuleparkide võimsustegurist 40%, praegu siis konkreetselt installeeritud võimsustelt on saavutatud 22,6%. Päikeseparke on meil 1,2 gigavatti installeeritud, nende tootmisrekord oli 788 megavatti ehk siis kusagil 65% suutsid nad ühel päikeselisel päeval ühel tunnil saavutada. Aga kui me vaatame aastast toodangut, siis see on pisut üle 1000 gigavatt-tunni, mis annab nende võimsusfaktoriks 14,6%, mis on isegi üllatavalt hea.
Mida tasub päikeseparkide puhul meeles pidada, et see võimsusfaktor jaotub võrdlemisi ebaühtlaselt aasta peale: meie pilvisel ja pimedal talvel võib see jõuda mõne üksiku protsendini isegi, rääkimata päevadest, kus ta on null. Lisaks on meil ühendused: kaks Estlinki, kokku 1000 megavatise võimsusega, üks neist, nagu me teame, on praegu remondis. Ja siis on meil Läti ühendused, mis on võimsusega kusagil 1300 megavatti. Siin on nüüd üks lisamärkus andmete juurde, et see ühenduste lugu ilmestab minu arust väga hästi valeotsuseid, mida Eesti energeetikas on tehtud, ehk et meil selle asemel, et ehitada välja ühendusi piirkonnaga, kust on võimalik odavamat elektrienergiat riiki sisse tuua, ühendasime ennast suurema võimsuse läbi lõunaga, mis tekitab meil defitsiiti ja seeläbi ka muudab hinda kallimaks.
Nüüd, selle kõige juures, mida ütleb Elering oma möödunud aasta varustuskindluse aruandes – ma ei hakka aruannet pikalt ette lugema, ma loen ette ühe olulise lause sealt – “Sarnaselt regiooni teiste riikidega seisab ka Eesti lähiaastatel silmitsi väljakutsetega hoida taastuvenergia kiire arengu olukorras piisavaid juhitavaid tootmisvõimsusi.” Isegi meie Elering ütleb, et meie põhiline fookus peaks olema tegeleda juhitavate võimsuste arendamisega. Valitsus paraku ei ole aru saanud, et see peaks olema meie põhiline fookus. Ja see on tegelikult oluline, ütleme nii sellele, et sõnal on jõud, mida me teame kõik, aga tegelikult, et sõltub, kuhu sa oma auru paned. Kui sa paned selle vile peale, siis on kõva vile, kui sa paned selle millegi muu tegemise peale, mis tulu toob, siis on tõenäosus suurem, et sa selle tuluni jõuad.
Ja nüüd, mis puudutab seda Eesti raamistikku veel. Meil on seaduses jätkuvalt sätestatud, et 2030. aastal peaksime me 100% aastase mahu mõistes, ehk siis see pisut üle 8 teravatt-tunni elektrienergiat tootma taastuvatest allikatest. Ja kui me neid tegelikke toodanguid vaatame ja tegelikku Eesti tarbimist, siis tänase seisuga tuul ja päike annavad umbes veerandi, mis tähendab, et me peaksime neljakordistama neid tootmisvõimsusi. Ja see kõik põhineb tänastel tegelikel Eesti andmetel. Ja kui me neljakordistame selle tuule installeeritud võimsuse, mis on ligi 600 megavatti, ja päikese, mis on 1200 megavatti, siis me jõuame sinna, et me peaksime paigaldama 2,3–2,4 gigavatti tuulevõimsust ja 3, üle 3 gigavati päikest."