M4-karabiinide ja AK-47-dega relvastatult võtsid nad sihikule turismi kõrghooajal rahvarohke heinamaa, kuhu pääseb ainult jalgsi või poniga. Ründajad, kes olid riietatud sõjaväe stiilis mundritesse, väljusid lähedalasuvatest metsadest ja avasid valimatult tule.
Terroristid võtsid sihikule mittemoslemeid, kontrollisid ümberlõikamist ja nõudsid, et ohvrid loeksid ette islamisalme. Rünnak nõudis 26 inimelu, sealhulgas 25 India turisti sellistest osariikidest nagu Karnataka, Kerala, Maharashtra ja Uttar Pradesh ning ühe Nepali kodaniku. Vigastada sai üle 20 inimese, sealhulgas 26-aastane India mereväe ohvitser ja luurebüroo ametnik. TRF võttis vastutuse, tuues ajendiks 83 000 elukohatunnistuse andmist India poolt mitte-kashmirlastele.
Rünnak vallandas kaose, ellujäänud kirjeldasid paanikastseene, kui kuulid tabasid päikeselist pärastlõunat nautivaid turiste. Päästmiseks ja ründajate asukoha kindlakstegemiseks kasutati helikoptereid ning Pahalgamis kehtestati ajutine sulgemine. Jammu ja Kashmiri politsei pakkus kurjategijate kohta teabe eest 20 000 000 ₹ tasu, tuvastades hiljem kolm Pakistani kahtlusalust: Asif Fauji, Suleman Shah ja Abu Talha. Turvalisust tugevdati kogu piirkonnas, 1500 inimest peeti ülekuulamiseks kinni.
Kõige ohvriterohkem rünnak tsiviilelanike vastu Kashmiris alates 2000. aastast, purustas piirkonna paranenud julgeolekualase narratiivi pärast 2019. aastat, mil Jammu ja Kashmiri eristaatus tühistati. Turism, mis on peamine majandustegevus, seisis silmitsi koheste tagasilöökidega: tulevaste broneeringute arv vähenes 40% ja lendude tühistamiste arv suurenes seitsmekordselt. Hotelliomanikud ja poepidajad korraldasid küünlavalgel meeleavaldusi, kartes elatise kaotust. Rünnak tekitas uuesti ka hirmu India-Pakistani pingete eskaleerumise ees.
5. India diplomaatiline vastus
23. aprillil 2025 juhatas peaminister Narendra Modi, kes katkestas Saudi Araabia visiidi, 2,5-tunnist julgeolekukabineti komitee (CCS) koosolekut. CCS mõistis rünnaku hukka, seostades seda Pakistanis asuva terrorismiga.
Välisminister Vikram Misri teatas viiest suurest meetmest: Induse vete lepingu (IWT) peatamine, Attari-Wagah piiri sulgemine, SAARCi viisade tühistamine Pakistani kodanikele, Pakistani sõjaväenõustajate väljasaatmine ja diplomaatilise personali vähendamine.
6. Induse vete lepingu peatamine
1960. aastal allkirjastatud siseveetransport jaotab Induse jõe süsteemi veed, kus India kontrollib idapoolseid jõgesid (Ravi, Beas, Sutlej) ja Pakistan läänejõgesid (Indus, Jhelum, Chenab). India peatas lepingu, peatades iga aastase 39 miljardi kuupmeetri veevoolu Pakistani, kuni Pakistan "usutavalt tühistab" terrorismi toetamise. See samm, mis on varasematest konfliktidest hoolimata enneolematu, on suunatud Pakistani põllumajandusele, eriti Punjabis ja Sindis.
Attari-Wagah piiri sulgemine
Attari-Wagah piir, ainus tsiviilreisijatele mõeldud maanteeületuskoht India ja Pakistani vahel, suleti kohe. Neile, kellel on kehtiv viisa, anti aega naasta kuni 1. maini 2025. See sulgemine häirib piirialast kaubandust (nt kuivatatud puuviljad, tsement Pakistanist; sojaoad, köögiviljad Indiast) ja sümboolset inimestevahelist vahetust, mis annab märku kahepoolsete suhete tõsisest halvenemisest.
Viisade tühistamine ja diplomaatilised väljasaatmised
India tühistas Pakistani kodanikele SAARCi viisavabastusskeemi privileegid, tühistades kõik olemasolevad viisad ja andes Indias viibijatele 48 tundi lahkumiseks. Pakistani kaitse-, sõjaväe-, mereväe- ja õhuväelased New Delhis kuulutati persona non grata'ks, lahkumiseks aega 1 nädal. India kutsus oma nõustajad Islamabadist tagasi ja mõlemale riigile anti korraldus vähendada diplomaatilist personali 55-lt 30-le 1. maiks 2025.
CCS viitas tõenditele "piiriüleste seoste" kohta rünnakus, märkides rünnaku ajastust pärast edukaid 2024. aasta valimisi ning majandusedu Jammus ja Kashmiris. India peab Pakistani väidetavat toetust sellistele rühmitustele nagu Lashkar-e-Taiba tahtlikuks katseks piirkonda destabiliseerida. Siseveetranspordi peatamise ja piiride sulgemise eesmärk on avaldada Pakistanile majanduslikku ja diplomaatilist survet, võimendades vett ja kaubandust strateegiliste vahenditena.
Need otsused on üks rängemaid diplomaatilisi eskalatsioone pärast 2019. aasta Pulwama rünnakut. Rahvusvahelise reaktsioonina mõistsid Nepal ja Venemaa rünnaku hukka, Pakistani kaitseminister Khawaja Asif aga eitas oma seotust, hoiatades kättemaksu eest. Eksperdid hoiatavad Pakistani võimaliku majandusliku ebastabiilsuse ja suurenenud piirkondlike pingete eest, kutsudes üles ülemaailmsele valvsusele, et vältida edasisi konflikte.
Pakistani peaminister kutsub täna kokku riikliku julgeoleku erakorralise komitee, kuna India on peatanud Induse veelepingu.
Istungit juhatab peaminister Shehbaz Sharif keset pingeid Indiaga.
Armee staabiülem kindral Asim Munir naaseb varem oma visiidilt Kasahstanist.
Kommentaarid
0 kommentaari