Ajalooline lend kestis kokku 1 tund ja 48 minutit, mille jooksul tegi Vostok 1 nimeline kosmoselaev Maale peale ühe tiiru, asudes selle jooksul 169 kuni 327 kilomeetri kõrgusel. Maandumiseks hüppas Gagarin 7 kilomeetri kõrgusel oma laevast välja ning liugles tagasi planeedile langevarju abil.
Gagarin hukkus seitse aastat hiljem, kui hävitaja MiG-15 koos tema ja ta intruktoriga pardal teadmata põhjustel alla kukkus. Ta oli kõigest 34 aastane.
Foto vene kosmonaudist Valeri Poljakovist vaatamas välja kosmosejaam Miri illuminaatorist. Foto on tehtud 1995. aasta jaanuaris USA kosmosesüstik Discovery pardalt. Süstikumissiooni STS-63 eesmärgiks oli Miriga kosmoses kohtuda ning selle ümber teha tiir - harjutamaks sama aasta juunis toimunud STS-71 missiooniks, mille käigus süstik Atlantis põkkus esmakordselt vene kosmosejaamaga.
Valeri Poljakov (1942-2022) hoiab siiani rekordit kui kõige kauem korraga kosmoses veetnud inimene. 1994. aasta jaanuarist 1995. aasta märtsini veetis ta kosmoses kokku 437 päeva, 17 tundi, 58 minutit ja 31 sekundit. Omades meditsiiniharidust tegi ta selle aja jooksul enda ja Miri vahetuvate meeskonnaliikmete peal tosinaid meditsiinilisi katseid, eesmärgiga tõestada, et pikaajalised kosmosemissioonid on võimalikud.
Kui Poljakov ligi 14 kuiselt kosmoselennult Sojuzi kapsliga naases, olevat ta esimeseks lauseks olnud, et "me saame Marsile lennata". Kapslist väljudes keeldus ta igasugusest välisest abist ning olevat suutnud kõndida iseseisvalt ootava toolini, kus ta suitsetas sigareti ja jõi klaasi brändit.
Uuringud näitasid, et Poljakovil ei olnud kosmoses viibimise ajal mingid otseseid füüsilisi ega kognitiivseid häireid. Ainus negatiivne mõju olevat olnud langenud tuju vahetult peale missiooni lõppu, mis taastus eelnevale tasemele aasta hiljem.
Poljakov suri peale edukat rahvusvahelist karjääri 80-aastaselt.
Kommentaarid
0 kommentaari