22. juunil 1941 reetis Hitler Stalini ja käivitas ajaloo ohvriterohkeima sissetungi: operatsiooni Barbarossa

1939. aastal oli Hitleri kinnisideeks Poola vallutamine, kuid tekkis probleem:

Suurbritannia ja Prantsusmaa olid lubanud Poolat kaitsta.

Veelgi hullem, Poola ründamine võib Nõukogude Liidu sõtta tõmmata, tekitades kahe rinde konflikti – stsenaariumit, mida Hitler soovis meeleheitlikult vältida.

Stalin aga soovis oma piire kaitsta ja Nõukogude mõju laiendada.

Ta nägi Hitleri meeleheites võimalust.

Pärast nädalaid kestnud salajasi läbirääkimisi kohtusid nende välisministrid Ribbentrop ja Molotov Moskvas, et pakt allkirjastada.

Lepingul oli kaks osa:

1. Avalik mittekallaletungileping, kus Saksamaa ja Nõukogude Liit lubasid teineteist mitte rünnata.

2. Salaprotokoll, mis jagab Ida-Euroopa mõjusfäärideks.

Poola oleks jagatud kaheks, natsid võtaksid lääne ja nõukogud ida poole. Hitler nägi selles paktis rohelist tuld tungimaks Poola. Stalin nägi selles aja võitmist ja territoriaalse kasu kindlustamisena.

Mõlemad uskusid, et olid teise üle kavaldanud.

1. septembril 1939 alustas Hitler välksõda Poola vastu. Veidi üle kahe nädala hiljem tungisid Stalini väed Poola ida suunalt. Hitler pidas Stalinit ajutiseks liitlaseks. Ta nägi Nõukogude Liidus suuremat sihtmärki.

Stalin oli samal ajal Hitleri kavatsuste suhtes sügavalt kahtlustav. Ta luges kuulsalt Hitleri teost Mein Kampf, joonides alla lõigud, kus Hitler kirjeldas nõukogude võimu kui "vereplekke täis kurjategijaid".

1940. aastaks oli nendevaheline pinge tuntav.

Stalin alustas Nõukogude piiride kindlustamist ja territooriumide annekteerimist Ida-Euroopas, sealhulgas Balti riikides. Hitler tõlgendas neid käike ähvardusena.

Eraviisiliselt hakkas ta kavandama sissetungi Nõukogude Liitu – koodnimega Operatsioon Barbarossa.

22. juunil 1941 rikkus Hitler pakti ja käivitas sõjaajaloo suurima sissetungi. Üle 3 miljoni Saksa sõduri tungis Nõukogude territooriumile. See rünnak tuli Stalinile täiesti ootamatult.

Hoolimata oma luureohvitseride ja isegi Winston Churchilli kuudepikkustest hoiatustest keeldus Stalin uskumast, et Hitler ründab. Saksa esialgne pealetung oli laastav. Terved Nõukogude armeed piirati ümber ja hävitati.

1941. aasta lõpuks olid Saksa väed Moskva väravate taga. Stalin aga keeldus alistumast. Mobiliseerides Nõukogude elanikke ja sõjaväelasi, alustas ta jõhkrat vasturünnakut.

Operatsioon Barbarossa oli Hitleri jaoks katastroofiline valearvestus.

Invasioon muutis Nõukogude Liidu kohutavaks vaenlaseks ja sõda idarindel muutus teravaks konfliktiks, mis kurnas Saksa ressurssi.

1943. aastaks võitsid Nõukogude väed strateegilisi võite nagu Stalingrad ja Kursk. Stalini jaoks oli reetmine karm õppetund. Kuid see tugevdas ka tema otsust natsid hävitada.

Nõukogude võim väljus sõjast ülivõimsana, kuid tohutute kaotustega: üle 27 miljoni nõukogude inimese hukkus.

Natsi-Nõukogude pakt on üks kurikuulsamaid lepinguid ajaloos.

See oli hirmust, ambitsioonidest ja vastastikusest vihkamisest sündinud tehing ning see pani aluse veriseimale konfliktile, mida maailm on kunagi näinud.