Ajavööndid ja rahvusvaheline kuupäevajoon

See diagramm näitab, kuidas ajavööndid ja rahvusvaheline kuupäevajoon pooluste läheduses töötavad.

Punane joon tähistab rahvusvahelist kuupäevajoont (IDL).

Selle ületamine läänest itta = lähete päev tagasi

Selle ületamine idast läände = liikute päev edasi

Ajavööndid kiirgavad põhjapooluselt nagu kell

International Date Line (IDL) – rahvusvaheline kuupäeva joon

Rahvusvaheline kuupäeva joon on kujutletav joon Vaikses ookeanis, mis jookseb põhjapoolusest lõunapooluseni 180 kraadi Greenwich meridiaanist.

Maakera on jagatud 24 ajatsooniks. Seega peab olema kusagil koht, kus kuupäev muutub – kus planeedil päev tõesti algab. Kui rahvusvahelise kuupäeva joont ületada idast läände, siis lisandub uus päev. Kui läänest itta, siis lahutatakse päev.

Siinjuures tuleb rõhutada, et kellaajas pole vahet – kas kell on 14:00 või 06:00, kellaaeg jääb samaks, muutub ainult kuupäev.

See joon ei ole sirge, vaid on siksakis, et mitte minna läbi riikide, vaid et ühes riigis püsiks ikka sama aeg ja päev. Kõige suurem siksak on Kiribati juures, kuna alguses jooksis see joon läbi riigi, kuid 1995.a. otsustati nihutada joont nii, et nüüd on üks aeg. Seetõttu on näiteks samal laiuskraadil asuvate Kiribati ja Havai aja vahe terve 1 tund.