
vaatamist
CO₂ sisaldus Maa atmosfääris on ligikaudu 0,04% ehk 400 ppm (osakest miljonist). Ülejäänud 99,96% on lämmastik, hapnik ja muud gaasid.
→ See on väga väike osa, kuid hädavajalik kogu elusloodusele.
• Kui palju sellest on inimtekkeline?Umbes 95% kogu atmosfääri CO₂-st on looduslikku päritolu – ookeanid, vulkaanid, lagunemine, hingamine, looduslik süsinikuringe.Inimtegevusest (põhiliselt fossiilkütuste põletamine ja tööstus) pärineb hinnanguliselt ~5% CO₂-st, ehk 0,002% kogu atmosfäärist.(Allikas: IPCC, NOAA, CDIAC)
INIMTEKKELINE CO₂ MAASTIKUS
• Aastane globaalne inimtekkeline heide: u 36–40 gigatonni
• Kogu atmosfääri CO₂ mass: ca 3200 gigatonni→ Inimtegevus lisab aastas alla 1,2% olemasolevast CO₂-st.
• Eesti osa maailma CO₂ heitest: ~0,03%Kui arvestada kogu atmosfääri CO₂ kogus, siis Eesti osa sellest on ~0,000012%.→ See on statistiliselt ebaoluline.(Autorite arvutus, viide andmebaasidele: IEA, Statista)
• Euroopa Liit kokku: alla 7% globaalsetest heitmetest.Hiina (~32%), USA (~13%) ja India (~8%) tekitavad koos üle poole maailma CO₂-st.
→ Siiski kehtestatakse karmimad regulatsioonid just Euroopas.
MIDA CO₂ PÄRISELT TEEB?
• CO₂ = Elu alus.
Fotosüntees vajab CO₂-d, et taimed saaksid toota glükoosi ja hapnikku. Ilma CO₂-ta poleks rohelist taimestikku ega elu.
→ CO₂ vähenemine tähendab taimede kasvu pidurdumist.
• Rohkem CO₂ = Tugevam taimestik.
Paljud uuringud näitavad, et tõusnud CO₂ tase soodustab taimede kasvu ja saagikust – eriti kuivemates piirkondades.
→ Rohkem CO₂ = parem toidujulgeolek.
• Liigne CO₂ kärpimine = Ökosüsteemi häired.
Kui tase langeks liiga palju, väheneb fotosüntees, kõrbestumine suureneb ja looduslik ringlus nõrgeneb.
KLIIMAPOLIITIKA VASTUOLUD
• Rohepöörde nime all hävitatakse süsinikku siduv loodus.
Metsade, soode ja rohumaade mahavõtmine tuule- ja päikeseparkide jaoks tähendab CO₂ loodusliku sidumise vähenemist.
• Taastuvenergia infrastruktuur vajab massilist ressursside kasutust.
Ehitustegevus, betoon, plastid ja lubrikandid toodavad ise CO₂ ja reostust. Palju energiat kulub taristu rajamiseks, mis ise ei tooda kogu elutsüklis vähem CO₂ kui mõistlikult juhitud fossiilkütuste tootmine.
KULUD JA MÕJU
• Euroopa rohepööre maksab hinnanguliselt 1+ triljon eurot.→ Selle mõju ülemaailmsele CO₂ tasemele on praktiliselt null.
• Eesti rahvas maksab kallima elektri, maksude ja planeeringute kaudu “panuse” eest, mis ei muuda maailma CO₂ taset.
KOKKUVÕTE
• CO₂ on eluks vajalik, mitte mürgine saasteaine.
• Inimtegevuse osa atmosfääris on tilluke, Eesti osa veelgi väiksem.
• Karm kliimapoliitika ilma tasakaalu ja ökoloogilise mõistmiseta võib tuua rohkem kahju kui kasu.
• Eesti ei päästa maailma kliimat, aga võib kergesti kaotada oma looduse, iseseisvuse ja majandusliku tasakaalu.
Kommentaarid
0 kommentaari