Eesti tühistab venelaste hääleõiguse – ja sunnib kirikut Moskvast lahku lööma

Otsus puudutab eelkõige umbes 80 000 riigis elavat venelast. Lisaks peab Vene õigeusu kirik end patriarh Kirilist distantseeruma. Valitsuse sõnul on eesmärk kaitsta "sotsiaalset ühtsust".

Eesti muudab oma kurssi – selgete tagajärgedega venekeelsele vähemusele riigis. President Alar Karis allkirjastas põhiseaduse muudatuse, mis kaotab kolmandate riikide kodanike hääleõiguse kohalikel valimistel. Kannatanute hulgas on umbes 80 000 Eestis elavat venelast.

Seni said kohalikel valimistel hääletada ka mitte-ELi kodanikud, kes elasid alaliselt Eestis. See on nüüd läbi. Presidendi kantselei sõnul on reformi eesmärk tagada "Eesti ühiskonna ühtsus". Samas ei tohiks keegi tunda end tõrjutuna – küsimus ei ole inimeste kategoriseerimises turvariskide alusel.

Ka kirik löödi risti

Samal ajal karmistab Eesti ususeadust: õigeusu kogukondadel ei tohi enam olla organisatsioonilisi ega vaimseid sidemeid väljaspool EL-i asuvate institutsioonidega – kui need ohustavad riigi julgeolekut. Fookuses on eelkõige Vene Õigeusu Kirik, mis ametlikult allub Moskva patriarh Kirill I-le.

Üle 100 000 liikmega kirik Eestis peab nüüd seaduse alusel katkestama kõik sidemed Moskvaga. Nööri lõikamiseks on jäänud kaks kuud. Valitsus räägib vajalikust sammust Venemaa mõju vastu – pärast seda, kui Kirill toetas korduvalt avalikult Putini sõda Ukraina vastu.

Opositsiooni vastupanu

Kriitika tuleb kahelt opositsioonierakonnalt, kes räägivad rünnakust usuvabaduse vastu. Ennast kaitsevad ka mõjutatud kiriku esindajad: piiskop Daniel näiteks rõhutas, et side Moskvaga on osa nende endi identiteedist.

Venemaa kodanik ja Eesti kirikujuht metropoliit Eugeni pidi veebruaris riigist lahkuma – võimud tema elamisluba ei pikendanud.

Meetmete põhjuseks on väidetavalt Eesti võimude hirm Venemaa mõjuvõimu ees. Riik – seega hirm – võidakse destabiliseerida venekeelse vähemuse ja kirikuvõrgustike kaudu.