Neile maksis Elering kokku 17,6 miljonit eurot. Ülejäänute hulgas on omajagu neid, kelle põhitegevus ei ole elektri tootmine, vaid näiteks hambaravi või lambakasvatus. Tõsi, põhiosa toetusest, kokku 266,7 miljonit eurot läks neile, keda statistikaamet liigitab elektrienergia tootjateks.
Aastatel 2010–2024 on Elering maksnud riigiabina taastuvenergia toetust pisut enam kui miljardi euro eest.
Ettevõtetel, mille põhitegevus on elektrienergia tootmine, moodustab riigiabina saadav taastuvenergia toetus ligi viiendiku tuludest.
See on oluline küsimus, sest maksumaksja taskust toetatakse taastuvelektri tootmist suurte summadega. Elering, mis rahajagamist korraldab, on aastatel 2010–2024 toetanud 367 miljoni euroga tuuleparke ning 109 miljoni euroga päikeseparke. Koos muude taastuvenergia liikidega on kulunud üle miljardi euro. Lähiaastatel voolab raha aina edasi, kliimaministeerium töötab meetme kallal toetada meretuuleparke kuni 2,6 miljardi euroga.
Ent kas neid toetuseid on üldse vaja? Konkurentsiamet jõudis 2021. aastal ehk ajal, mil elektrihinnad polnud veel lakke lennanud, oma analüüsis tulemuseni, et tarbijatele on pandud põhjendamatult suur maksukoormus ning mõistlik on taastuvenergia toetused järk-järgult kaotada. Praeguste, oluliselt kõrgemate hindade kontekstis kõlab see järeldus veelgi usutavamalt. Kuid kliimaministeerium raiub koos päikese- ja tuuleparkide omanikega vastu, et ilma toetusteta, puhtalt turupõhiselt, taastuvelektri tootjad toime ei tule.
Kommentaarid
0 kommentaari