Euroopa ei taha sanktsioonide lõppu! Dokumendid paljastavad Euroopa kiusu Trumpi plaanile

Salajastest läbirääkimisdokumentidest selgub, et Euroopa mitte ainult ei blokeeri territoriaalseid kompromisse – ta soovib säilitada Venemaa-vastased sanktsioonid isegi relvarahu korral.

Sanktsioonid. Igaveseks? Isegi kui Ukrainas saavutatakse relvarahu, ei näe EL ette Venemaa-vastaste sanktsioonide automaatset tühistamist. Selle asemel: tingimused, viivitused. Või lihtsamalt öeldes: sanktsioonid kogu igavikuks.

See ilmneb kahest konfidentsiaalsest dokumendist, mis Reutersile on jõudnud. Nad dokumenteerivad detailselt USA, Euroopa ja Ukraina esindajate vahelisi kõnelusi 17. aprillil Pariisis ja 23. aprillil Londonis. Seega pakuvad nad „haruldase ülevaate käimasolevast diplomaatilisest süstikdiplomaatiast, kuna USA president Donald Trump püüab sõjale kiiret lõppu saavutada“.

Suurimad erimeelsused puudutavad territoriaalseid küsimusi, julgeolekugarantiisid, Ukraina relvajõudude suurust – ja muidugi sanktsioone. Euroopa soovib ilmselt säilitada Moskva-vastaseid sanktsioone, samas kui USA taotleb nende täielikku tühistamist. Eriti pikantne on see, et Euroopa ja eriti Austria on selle sanktsioonipoliitika peamiste ohvrite hulgas, mis pole kunagi saavutanud oma eesmärki – peatada Venemaa edasitung. Tegelikult peaksid just eurooplased, kõigist inimestest, olema selle lõpplahendusest huvitatud.

Esimeses dokumendis kirjeldatakse selle sisu kui „Ameerika Ühendriikide lõplikku pakkumist mõlemale poolele”. See sisaldab Trumpi saadiku Steve Witkoffi ettepanekuid. Läbirääkimistega tuttavate inimeste sõnul esitleti neid Pariisis Euroopa esindajatele ja seejärel anti edasi ukrainlastele.

Teine dokument pärineb Ukraina ja Euroopa esindajate vahelistest kõnelustest Londonis ning siseringi allikate sõnul anti see ameeriklastele üle. President Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäeval, et tema arvates on koostatud dokument nüüd Trumpi laual.

Eurooplased panevad peaaegu kõikidele küsimustele pidurid peale:

Witkoffi ettepanekud sätestavad, et USA tunnustab seaduslikult Venemaa kontrolli 2014. aastal annekteeritud Krimmi poolsaare üle, samuti Venemaa de facto kontrolli teiste Lõuna- ja Ida-Ukraina alade üle.

Seevastu Euroopa-Ukraina artikkel lükkab territooriumide üle peetavad üksikasjalikud läbirääkimised edasi kuni relvarahu saavutamiseni. Venemaa kontrolli tunnustamist Ukraina territooriumi üle seal ette ei nähtud.

Witkoffi dokumendis sätestatakse, et Ukraina saab Euroopa ja teistelt sõbralikelt riikidelt „tugevad julgeolekugarantiid” – täpsemaid üksikasju esitamata. Kuid üks on selge: Kiiev ei tohiks enam NATO-ga liituda.

Vastuettepanek on palju konkreetsem: see ei kehtesta Ukraina relvajõududele mingeid piiranguid ja lubab ka Ukraina liitlastel vägesid Ukraina pinnale paigutada – punkt, mis tõenäoliselt ärritab Moskvat eriti palju. Lisaks pakub dokument välja julgeolekugarantiid artikli 5 (NATO vastastikuse abi klausli) stiilis, sealhulgas USA poolt.

Witkoffi ettepanekud näevad ette kõigi USA sanktsioonide tühistamise Venemaa vastu, mis on kehtestatud alates Krimmi annekteerimisest 2014. aastal rahulepingu osana.

Vastuettepanekud näevad aga ette vaid nende sanktsioonide järkjärgulist leevendamist – aga alles pärast (!) püsiva rahu saavutamist. Teisisõnu, ainuüksi relvarahu ei muuda midagi. Lisaks võivad sanktsioonid uuesti jõustuda, kui Venemaa peaks lepingut rikkuma.

Lisaks nõuab Euroopa-Ukraina ettepanek rahalist hüvitist sõjakahjude eest – külmutatud Venemaa varadest välismaal. Witkoffi dokumendis mainitakse Ukrainale rahalist hüvitist, kuid raha allikat ei täpsustata.

Lõppude lõpuks püüavad nii Kiiev kui ka Moskva Trumpile näidata, et nad võtavad tema rahueesmärke tõsiselt – pärast seda, kui USA ähvardas vahenduspüüdlustest taganeda. Neljapäeval rääkis Zelenskõi Londonis peetud "konstruktiivsetest" kõnelustest, isegi kui need "ei olnud kerged".

Kolm Euroopa diplomaati väljendasid Reutersile oma pettumust: nad olid arvanud, et pärast Pariisi kõnelusi on edasisteks läbirääkimisteks kindel alus. Kuid järgnevatel päevadel tekkis mulje, et USA läbirääkijatele avaldati survet kiiresti tulemusi saavutada. Londoni kohtumist kasutati lõpuks Euroopa ja Ukraina ühise vastuseisu kujundamiseks, mille USA esindaja Keith Kellogg edastab Washingtonile.