Kuigi paljud kodanikud peavad majanduslanguse ja inflatsiooni tingimustes säästma, tähistavad relvafirmad rekordkasumit. Sõja taga on miljardiäri, millest ei võida mitte ainult tööstus, vaid ka poliitikud, hoiatab Libratuse kirjastaja Gudula Walterskirchen üksikasjalikus raportis.
Samal ajal kui Euroopa majandus nõrgeneb, kogeb üks sektor viimaste aastakümnete suurimat tagasitulekut: relvatööstus. Suuremahuline relvatootmine on ühtäkki taas sotsiaalselt vastuvõetav – ja ennekõike- tulus.
Alates Ukraina sõjast on sõjaäri käinud täie hooga. Aktsiahinnad tõusevad plahvatuslikult, poliitikud investeerivad siseinfo (!) taustal ja isegi eetilised fondid pigistavad silmi kinni. Uus moto näib olevat: "Mida rohkem kriisi, seda parem," kirjutab Libratuse toimetaja Gudula Walterskirchen – ja mitte esimest korda.
Isegi koroonapandeemia ajal teenisid teatud poliitikute soodustatud ettevõtted varanduse. "Pärast farmaatsiatööstust teenitakse praegu suurt raha relvatööstuses," kirjutab Walterskirchen.
Kaitsemahud tõusevad taevasse
Aastaid peeti neid aktsiaid moraalselt halva mainega aktsiateks – täna on nende järele aktsiaturgudel rohkem nõudlust kui kunagi varem. Walterskirchen mainib arvukalt näiteid, sealhulgas Rheinmetall. Alates sõja algusest on aktsia hind tõusnud 100 eurolt 1200 euroni ning trend jätkub tõusvas joones. 2025. aastaks on oodata 40-protsendilist müügikasvu. Prantsuse relvafirma Thyssenkrupp sai enam kui 1,5 miljardi euro suuruse tellimuse.
Suured kasumid ei sünni aga ainult börsidel. Walterskirchen viitab vahelepingutele – panused hinnatõusule või langusele, ilma tegelike aktsiateta.
"Kuumimad panused pärast projekti "Rearm Europe" tohututest investeeringute väljakuulutamisest puudutavad relvatööstust," ütleb Libratus.
Küsimusi tekitavad ka teised seosed, millele Walterskirchen viitab: endine McKinsey konsultant Gundbert Schef töötas kunagi kaitseministeeriumis Ursula von der Leyeni käe all. Täna juhib ta relvade idufirmat Helsing, mis tarnib lahingudroone – ja sai Müncheni julgeolekukonverentsil miljardi dollari suuruse lepingu.
Samal ajal avaldas McKinsey analüüsi selle kohta, kuidas digitaalsed kaitsetehnoloogiad võivad märkimisväärset kasumit teenida. Walterskirchen kommenteerib kuivalt: "Nii et toidate üksteist."
Need, kes teadsid Euroopa Liidu programmist “Rearm Europe” varakult (siseringi poliitikud), võisid teenida sellega palju raha. Samal ajal kui poliitikud räägivad julgeolekust, veereb taustal rubla – vabandust, euro. Relvatööstus on õitseb – ja kuidas veel.
Kommentaarid
0 kommentaari