Fakt on see, et roheliste minister polnud ainuke, kes eelarve ära rikkus – kuid ükski teine valitsusliige ei ulatunud sügavamale maksumaksjate taskusse.
Miljardid renoveerimiseks, kliimaboonus, tagatisraha ja Co: Gewessleri bilanss tekitab küsimusi – ja kriitikat. Roheliste poliitiku ministeerium on kõige kallim ministeerium, mille kulutused ulatuvad kuni 20 miljardi euroni. Ja seda mitte ainult sellepärast, et tema osakond oli suurim – tema osakond vastutas infrastruktuuri ja energia eest. Esimest korda raiskas vabariigi minister miljardeid kliimapoliitikale – täpsemalt toetustele, preemiatele, PR-kampaaniatele ja vabaühendustele.
Kulud kliimale ja keskkonnale mitmekordistusid Gewessleri ametiajal: 2019. aastal 663 miljonit eurot – 2023. aastal 3,66 miljardit, järgmisel aastal 3,83 miljardit. Kulutused tekitasid teravat kriitikat: kontrollikoda tõstis häirekella. Eelarvenõukogu hoiatas "ülekompenseerimise" eest. FPÖ rääkis "rohelisest raha raiskamisest". Rahandusminister Magnus Brunner (ÖVP) märkis: "Kliimakaitseministeerium on alates 2019. aastast oma eelarvet suurendanud 300 protsenti." Ja: "Viie aasta raha kulutati kahe aastaga."
Miljardeid "naftast ja gaasist loobumiseks"
Katlavahetustesse ja hoonete renoveerimisse ning soojustamisse investeeriti kuni 3,645 miljardit eurot. Ministeeriumi andmetel toetati üle 200 000 projekti. Ainuüksi 2023. aastal läks 188 miljonit eurot ligi 20 000 projekti. Kuid kontrollikoda kritiseeris: "CO₂ vähendamise efekt investeeritud euro kohta väheneb, samas kui kulud kasvavad."
Rahandusminister Brunner hoiatas: "Rakendamiseks napib oskustöölisi. Palju on ootel." Ehitustööstus teatas ka kitsaskohtadest. Renoveerimine on maha jäänud, eriti üürisektoris, sest kuludest kaetakse vaid 30 protsenti."
1-2-3 pilet läheb ainuüksi 2024. aastal maksumaksjatele maksma üle 540 miljoni euro. Eesmärk: panna rohkem inimesi kasutama ühistransporti. Kuid NEOSi parlamendiliikme Gerald Loackeri sõnul on see "suur kasu neile, kes juba niikuinii sõidavad iga päev". ÖVP kritiseeris ka seda, et püsikliendid saavad kasu, kuid uusi kasutajaid ei teki peaaegu üldse juurde. ÖBB pidi kaugrongid sulgema, kuna need olid ülerahvastatud. Modaalne jaotus vaevu suurenes. "Kallis lipulaev projekt küsitavate tulemustega," hindas eelarvenõukogu.
Kliimaboonus: miljardeid kõigile – sealhulgas vangidele ja illegaalidele
Kliimaboonus läks kahe aastaga maksma üle 5 miljardi euro – CO₂ maksu kompensatsiooniks. Kõik said raha, olenemata tegelikust CO₂ tarbimisest – sealhulgas välisriikide kodanikud, vangid ja illegaalid.
FPÖ peasekretär Christian Hafenecker rääkis "absurdsest raiskamisest". Kontrollikoda kaebas andmelünkade, kontrolli puudumise ja suurte halduskulude üle (nt 8 miljonit eurot vautšerite saatmiseks). Eelarvenõukogu teatas: „Maksed ületavad CO₂ maksu tulu 4,1 miljardi euro võrra."
Tagatisraha süsteem: automaatidele 300 miljonit eurot
Alates 2025. aastast kehtestatakse pudelitele ja purkidele tagatisraha 25 senti. FPÖ kritiseeris projekti kui "bürokraatlikku koletist". Hafenecker: "Kallis, ebaefektiivne ja ideoloogiliselt juhitud." Väikesed kohalikud jaemüüjad tunnevad end ülekoormatud ladustamisnõuete ja automaatide kuludega (jaemüüjatel kuni 300 miljonit eurot). Eelkõige maapiirkondade vanematele inimestele võib tagasisaatmissüsteem üle jõu käia."
Roheline ümberkujundamine: miljardid, millele keegi ei pretendeeri
Tööstuse ümberkujundamise fondile eraldati 3 miljardit eurot. Kuid Brunneri sõnul oli 2023. aasta lõpuks juurdepääs vaid 160 miljonile. "Kliimapoliitika eelarverisk," hoiatab tema ekspert Jose Delgado. "Raha on olemas, aga see ei liigu." ÖVP ja FPÖ kritiseerivad ebaefektiivseid hankeid ja ülerahastamist. Kontrollikoda kritiseeris sihtkontrolli puudumist ja Kaubanduskoda rääkis “regulatsioonide džunglist”.
Kodanike Kliimanõukogu: kaks miljonit eurot nädalavahetuse ürituse eest
Idee: 100 juhuslikult valitud inimest arutavad kliimapoliitikat. Teostus: kaks miljonit eurot – sellest 394 552 eurot PR-agentuuridele.
Hafenecker tuvastas naeruväärse projekti: "rohelise töökohavahetus". Soovitusi (nt 100 km/h kiirteel) ei rakendatud poliitiliselt. NEOS kritiseeris kasu piiratust: "Mis jääb üle, kui ettepanekud sahtlisse kaovad?"
Veebikampaaniad ja nõustamine: miljonid veebisaitidele, uuringutele, agentuuridele
71 veebisaiti, sealhulgas snaketrain.at, vollamleben.at ja klimabonus.gv.at, mis ainuüksi maksavad 24 000 eurot kuus. Kontrollikoda nimetas neid kulutusi ebausutavateks. NEOS-i päringust selgus 31,2 miljonit eurot välisuuringuteks ja suhtekorralduslepinguteks. Loacker (NEOS): "Üks lehekülg 770 sõnaga 100 000 euro eest – see on eelarveskandaal."
Vabaühenduste rahastamine: raha Gewessleri vanadele sõpradele?
Gewessleri endine tööandja Global 2000 sai 480 000 eurot. Kasu said ka teised keskkonnaalased valitsusvälised organisatsioonid, nagu ÖKOBÜROO, Umweltdachverband ja Naturfreunde.
Hafenecker: "See on roheline rahapesu maksumaksja rahaga."
Gewessler vastas: "Rahad on parlamendis heaks kiidetud ja läbipaistvad."
Eesti Kliimaministeeriumi peegeldus.
Kommentaarid
0 kommentaari