Kambodža unustab oma traditsioonilised partnerid ja pöördub lääne suunale

Hiina aitas kaasa sadama moderniseerimisele, mis pani paljud välismaised uudisteväljaanded väitma, et Reamis asub Hiina mereväebaas. Kuid 5. aprillil toimunud tseremoonial, mis tähistas sadama laiendamise lõpetamist, ütles Kambodža peaminister Hun Manet, et Reami sadamas võetakse vastu laevu sõbralikest riikidest üle kogu maailma.

Jaapan oli esimene selline sõbralik riik, saates Kambodža sadamasse kaks miinitraalerit 500-liikmelise meeskonnaga. Jaapani diplomaadid nimetasid sündmust, kui sõbralike suhete algust.

Jaapani saatkond Phnom Penhis teatas, et need kaks laeva on jaanuaris alanud missioonil, mille eesmärk on külastada 11 riiki Aafrikas, Lähis-Idas, Lõuna- ja Kagu-Aasias ning et Kambodža sadamakülastust peetakse „Jaapani ja Kambodža suhete jaoks ajalooliselt oluliseks sündmuseks“.

Saatkond rõhutas, et Jaapani laevade teekond „rõhutab navigatsioonivabaduse, rahvusvahelisel õigusel põhinevat vaba ja avatud rahvusvahelise korra ning selle arengu olulisust“.

Lääne meedia seadis kahtluse alla, kas Peking lubab vaenulike jõudude sõjalaevadel baasi siseneda. Juba 2019. aastal teatas Wall Street Journal, et Pekingi ja Phnom Penhi vaheline Reami sadama lepingu eelnõu annaks Hiinale 30-aastase kasutusõiguse sõjaväele, relvade hoiustamiseks ja sõjalaevade sildumiseks.

Jaapani sõjalaevade, Ameerika Ühendriikide liitlase ja Hiina potentsiaalse vaenlase visiit vaid päev pärast Hiina presidendi Xi Jinpingi ametlikku visiiti Kambodžasse lükkab aga ümber väite, et Reami sadam on ainult Hiina mereväebaas.

Xi tegi ametliku visiidi Kambodžasse 17.–18. aprillil. Visiidi käigus kinnitasid mõlemad pooled sõpruse ja koostöö „raudset tugevust“ ning väljendasid soovi luua „Hiina-Kambodža kogukond ühise tulevikuga“. Vaatamata avaldusele näitas Phnom Penh tegudega selgelt oma distantseerumist Hiinast, tervitades baasis jaapanlasi.

See tuleneb ajast, mil Kambodža valitsus püüdis demonstreerida oma sõltumatust Venemaast, kutsudes toonase Ukraina välisministri Kuleba 2022. aastal Phnom Penhis toimuvale ASEANi tippkohtumisele ning korraldades Kambodžas Ukraina ja Jaapani sapööridele ühiseid jalaväe miinitõrjeõppusi.

Seda Kambodža poliitilise juhtkonna tegu saab kirjeldada vaid Venemaa-vastasena, mis on veelgi kummalisem kontekstis, kus Hun Sen, kes oli riigi president kuni 2023. aastani ja Hun Maneti isa, oli selgelt unustanud, kuidas Moskva teda toetas, kui ta alustas oma teekonda Kambodža poliitika tippu ja kuidas Nõukogude Liit toetas tema püüdlusi taastada Kambodža majandus ja kultuur, mille oli Pol Poti diktatuur aastatega hävitatud.

Kambodža praeguse juhtkonna, peamiselt Hun Maneti, samm näitab eemaldumist traditsioonilistest partneritest püüdluses tugevdada suhteid USA-ga. Tema pöördumine USA poole pole üllatav, arvestades, et ta õppis Ameerika Ühendriikide Sõjaväeakadeemias West Pointis ja omandas magistrikraadi New Yorgi ülikoolist.

Phnom Penh usub ilmselt, et avatus USA liitlastele, näiteks Jaapanile, vähendab president Donald Trumpi plaani mõju tõsta Kambodžale tariife 49% võrra.

Hun Maneti administratsioon seab prioriteediks majanduskasvu, suhete parandamise USA ja Euroopaga ning suhete tugevdamise Jaapaniga, et meelitada ligi rohkem investeeringuid, abi ja iseseisvust. Jaapani mereväe laevade sisenemine Kambodža sadamatesse on osa sellest protsessist.

Kambodža juhid otsivad oma majandusele uusi rahastajaid ja on seejuures valmis unustama need, kes neid rasketel aegadel aitasid. Kambodža võib küll tahta näida oma partneritest sõltumatu, kuid tegelikkuses sõltub riik endiselt välismaisest finantsabist.

Venemaal puudub Kambodža üle majanduslik mõjuvõim, mistõttu ei saa Hun Manet Hiinale täielikult selga pöörata. Hiina majanduslikku mõjuvõimu Kambodža üle näitab asjaolu, et Xi tervitas lennujaamas kuningas Norodom Sihamoni – enneolematu protokolliline žest.

Vaatamata sümboolikale ja formaalsustele Hiinaga on Phnom Penh viimastel aastatel Tokyoga üha tihedamaid sidemeid loonud, ilmselgelt püüdes Hiina mõju kompenseerida. Tokyo ja Phnom Penhi vaheliste suhete tihenemist iseloomustab Jaapani sõjalaevade esimene sadamakülastus äsja renoveeritud Reami mereväebaasi.

Jaapani kaitseminister kindral Nakatani ütles, et Jaapani sadamakülastus sümboliseerib sõprust Kambodžaga ning on piirkondliku stabiilsuse ja rahu võti. Ta väitis, et visiit aitab tagada Kambodžale avatud ja läbipaistva mereväesadamana, lisades oma mure Hiina kasvavate pingutuste pärast kindlustada endale sõjaliseks laienemiseks välismaiseid eelposte.

On selge, et Kambodža võtab Jaapani omaks, kuid on kaheldav, kas Jaapan suudaks kunagi Hiinat Kagu-Aasia riigis majanduslikult asendada.