Aga kui vaatame, mis toimub näiteks Kastre vallas, siis saame hoopis teistsuguse pildi – pildi, mis on häbiväärne. Nimelt peale sotside valitsusest välja viskamist oli sunnitud sotsiaaldemokraat Priit Lomp lahkuma riigikogust ja naasma oma kodukohta, kus hakkas uuesti Kastre vallavanemaks.
See ei ole enam pelgalt pendeldamine kahe ameti vahel – see on poliitiline tsirkus, kus ainus püsiv väärtus tundub olevat võim. Tekib küsimus: kui ausalt ja siiralt saab keegi oma valijatele näkku vaadata, kui ta vahetab ametikohti nagu sokke– vastavalt sellele, kuhu parajasti teda sätitakse?
Omaette teema on, mil viisil Priit Lomp vallavanema kohale tagasi trügis. Ei au ega häbitunnet, nii nagu sotsidele kohane.
Kastre elanikud väärivad vallajuhti, kes pühendub kogukonna arendamisele, mitte partei tagatubade skeemidele. Praegu on aga selgelt näha, et valla juhtimine on muutunud isiklikuks varuvariandiks ja sissetuleku allikaks, kui riigikogu pink enam ei kanna. Selline suhtumine kohaliku omavalitsuse juhtimisse on äärmiselt lugupidamatu nii vallaelanike kui kogu demokraatia suhtes.
Mis sõnumi see saadab valla elanikele? Et kehtib põhimõte – me saame ja võime! Kui parteil on vaja “oma mees platsile” tagasi sokutada, siis seda tehakse. Vahendeid valimata.
Ametikoht ja usaldus tuleb välja teenida, mitte skeemitamisega sättida või määrata. Kui sotsiaaldemokraatide jaoks on see normaalne, siis meie jaoks on see valelik ja küüniline.
- Küllo Kingo /Facebook/
Kommentaarid
0 kommentaari