Yun Isang
Isang Yuni „Sim Tjong“ on loodud Saksa riigi tellimisel 1972. aasta Müncheni olümpiamängude avatseremoonia jaoks. Ooper esietendus samal aastal Baieri Riigiooperis ja sai kõrgelt kiita kui „Ida salapärase vaimumaailma väljendus sügavas helis ja läbimõeldud lavakujunduses“. Lääne muusikainstrumentidel esitatav ooper vahendab Ida tundmusi, jutustades loo pimeda isa päästmise nimel end ohverdavast Sim Tjongist. Publiku ees on mõtisklus uuestisünnist ja pääsemisest, mis teostub armastuse müsteeriumi kaudu. Teos on eriti muljetavaldav traditsioonilise Korea muinasjutu ja nüüdismuusika oskusliku seostamise poolest.
C. W. Gluck
Muusikaloos ooperi reformijana tuntud C. W. Glucki ooper „Orpheus ja Eurydike“ põhineb Kreeka-Rooma müüdil. Orpheus, kes ei suuda unustada oma ootamatult surnud naist Eurydiket, laskub allmaailma, et teda leida. Orpheuse laul liigutab Jumalat, kes lubab mehel koos Eurydikega tõusta tagasi maa peale. Tähelepanuväärne on vee kasutumine lavastuses elavate ja surnute maailma eristamiseks, tuues nõnda vaatajani traditsioonilise barokkooperi olemuse.
Saaremaa ooperipäevade erietendusena esitleb Daegu ooperiteater Korea traditsiooniliste tantsude õhtut. Daegu traditsioonilise muusika orkestri (Deagu Metropolitan Traditional Music Orchestra) esituses kõlavad Korea traditsioonilistel pillidel rõõmsad laulud ja eksootilised meloodiad, mida saadab tants. Õhtu pakub publikule Korea kultuuripärandit selle mitmekesisuses ja ilus.
G. Puccini
Puccini armastatud ooperi tegevus toimub Nagasakis, Jaapanis. Lavalugu räägib Cio-Cio San’ist, kes ootab kannatlikult koju oma abikaasat. Puccini ooper on tuntud oma kuulsate aariate poolest, nagu teise vaatuse „Un bel di vedremo“ ja üminakoor kolmandast vaatusest; pentatoonilise helilaadi kasutamine ooperis loob eksootilise meeleolu. Puccini muusikas edasi antud Cio-Cio Sani valus igatsus ja armastus tõotab publikule unustamatut elamust.
Laulja Mirjam Dede on tuntud vokaalgrupist Estonian Voices ning tantsumuusikat viljelevast ansamblist Dance-O-Phones. Kesköösalongis on laiema publiku ees Mirjami uhiuus omanimeline kooslus Mirjam Dede Band, mis toob kuulajateni armastatud hitid. Need ei jäta külmaks ühtki kuulajat ning lausa kisuvad tantsuplatsile.
Saaremaa ooperipäevade suurejooneliseks lõppkordiks saab Daegu ooperiteatri galakontsert armastatud ooperinumbritega.
Haldi & ans Flamingo on värskendav briis, ajatu klassika ja uhiuus eestikeelne soulmuusika. See on pidu ja glamuur – parim, mis võiks järgneda ooperigalale! Marju Kuudi loo „Flamingod“ järgi nime saanud ansambel tähistab eestikeelse souli, disko ja estraadigruuvi uut tulemist, jätkates rändu rajal, mille on kunagi sisse tallanud Marju Kuut, Els Himma ja Heidy Tamme.
Raimo Kangro ja Leelo Tungal
MTÜ Ooperiga Söbraks
Lavastajad: Ain Anger ja Oksana Tralla
2025. aasta Saaremaa ooperipäevade külalisteater on Daegu ooperiteater Lõuna-Koreast. 2003. aastal asutatud ooperiteater korraldab lisaks põhitegevusele ka iga-aastast Daegu rahvusvahelist ooperifestivali. Aastate jooksul on teater andnud külalisetendusi Hiinas, Itaalias, Saksamaal ja Jaapanis, Ungaris ning Bulgaarias.
2025. aasta Saaremaa ooperipäevade publik saab Daegu ooperiteatri esituses nautida Isang Yuni ooperit „Sim Tjong“, C. W. Glucki ooperit „Orpheus ja Eurydike“ ning G. Puccini ooperit „Madam Butterfly“. Lisaks jõuab publiku ette meeleolukas ooperigala ning Korea tantsugala. Nii saavad Saaremaa ooperipäevade külastajad näha Korea kultuuri mitmekesisust kogu selle ilus.
Daegu ooperiteatri lavastusesteetika hindab klassikalist joont, et tagada lavastuste parim võimalik tase. Kuid selleks, et süvendada laval toimuva emotsionaalset kõnekust ja mõju, kasutatakse teoste valmimisel ka kaasaegse meediakunsti võimalusi.
Saaremaa ooperipäevade korraldamist aastatel 2024-2026 kaasrahastab Euroopa Regionaalarengufond (ERDF) summas 223 205.50 eurot.
Kommentaarid
0 kommentaari