Tegelikkus on paraku see, et haridusminister näeb oma desperaatsuses ainult ühte suurt numbrit (pensionite kogukulu) riigieelarve tabelis, aga mitte selle numbri sisu.
Ka 1. aprillist 43 eurot tõusev Eesti keskmine pension hakkab olema 3x väiksem siin maal elavate inimeste keskmisest palgast, 9x väiksem Kristina Kallase enda ministripalgast (ilma lisahüvedeta), 8x väiksem parlamendi lihtliikme palgast, 11x väiksem peaministri ja 12x väiksem presidendi jm kõrgete juhtide palgast.
Samal ajal saavad loetletud ametiisikud 1. aprillist sama indekseerimisega oma niigi kõrgetele palkadele juurde vastavalt 200, 350, 250 ja 500+ eurot.
Meie pensionäri 1. aprillist 817 euroni tõusev pension on üks EL-i madalamaid ja meie igapäevase toidu ja tarbekaupade hinnad ühed EL-i kõrgemad. 24% pensionitest läheb saamisega samal kuul kohe riigieelarvesse tagasi (üha tõusva) käibemaksu näol.
Kristina Kallase küünilisus läheb aga veel edasi, kui ta ütleb, et inimestele tuleb anda selge signaal, et pole mõtet loota riikliku pensioni peale, vaid ise ennast kindlustada II ja III samba kaudu. Kuidas siis need juba pensionil olevad ja suuresti nõukaajast tulevad inimesed peaksid nüüd käituma, kas oma 817-eurosest pensionist hakkama endale ise uut sammast koguma?
Või tahtis ta äkki öelda seda, et tänastele noortele ja tööeas inimestele tuleks anda selge sõnum, et nende pensionieas süsteem enam päris samamoodi ei tööta ja neil tuleb selleks valmistuda. Ja siis ka vastav seadusemuudatus välja töötada. Aga see on hoopis teine asi, kui ähvardada ja süüdistada tänaseid pensionäre muiduleivasöömises ja riigi rahakoti peal priiskamises.
Inimene suures poliitikas võiks ikka endale aru anda, mida ta ütleb - aga paraku see, mida ta ütleb, peegeldabki seda, mida ta mõtleb. Ja niisugused lühikese mõttega "spetsialistid" tuleks küll võimalikult kiiresti riigijuhtimise laua tagant välja arvata.
Kommentaarid
0 kommentaari