Kui ruutpesiti kartulit maha panema, siis hakati. Kui Euroopa Komisjon 2014 käskis, et tuleb meretuuleparke teha, siis Eesti sulased roomasid isanda juurde ja tegid kõik ettevalmistused. Nüüd on lootust saada Euroopa kalleim, vaesuva rahva poolt üliheldete subsiidiumitega kinni makstud elekter, Euroopa madalaim ettevõtluse konkurentsivõime ning üldine majanduse allakäik. Senine, odav elektritootmine hävitatakse irvitades ja mõnitades kõigi silme all. Tehakse ära, tänatakse isandaid. Nagu pärisorjuse aeg oleks tagasi. Andke aga veel paarkümmend soolast sõnakuulmatutele, hüüavad kupjad valitsuses.
----------------------------------------------
Euroopa Liidu meretuuleparkide tulevik mahub 52 000 ruutkilomeetrile, kuhu paigutub 220 GW meretuuleparke ja see hõlmab 2,9 protsenti liikmesriikide merepinnast.
Aastal 2014 otsustas Euroopa Komisjon, et liikmesriigid peavad taastuvenergiale üleminekuks määrama enda riiklikes merealaplaneeringutes sobivad alad meretuuleparkidele. Tähtaeg oli 31. märts 2021 ja protsessi olid kaasatud Belgia, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Läti, Leedu, Holland, Poola, Rootsi, Kreeka, Itaalia, Hispaania ja Bulgaaria. See oli ka liikmesriikidele võimalus näidata, kas ja kui tõsiselt nad soovivad meretuuleparke arendada.
Praegu on tulemused laual ja kokku leiti 52 000 ruutkilomeetrit merd, kuhu mahub 220 GW meretuulikuid ja mis kokku moodustab kolm protsenti nimetatud liikmesriikide merealast. Belgia ja Saksamaa annavad 15 protsenti enda merealast tuuleparkide rajamiseks, Poola näeb ette 12 protsenti ja Eesti ning mitmed teised liikmesriigid annavad mereparkide käsutusse vähem kui viis protsenti nende riikide merealast.
Näiteks Belgias on mereparkidele kokku 519 ruutkilomeetrit, mis moodustab 15 protsenti kogu nende merealast ja kuhu nad plaanivad arendust 5,7 GW. Sellest 238 ruutkilomeetrit (2,2 GW) on täielikult välja arendatud. Uuest 281 ruutkilomeetrist pool on kaetud riigikaitseliste ja looduskaitseliste piirangutega, millele lahendusi otsitakse.
Eesti merealaplaneering lubab meretuulepargid 1850 ruutkilomeetrile, mis moodustab viis protsenti merealast ja kuhu mahub 9 GW tuuleparke. Eesti planeering on koostatud konfliktseid kattuvusi vältides. Naaberriik Soome näeb mereparkideks ette 3500 ruutkilomeetrit, mis moodustab 4,3 protsenti nende merealast ja kuhu saab rajada 15,7 GW. Küll ei ole soomlaste merealaplaneering seaduslikult siduv ja kõik pargid menetletakse ükshaaval merega piirnevates omavalitsustes.
Kommentaarid
0 kommentaari