Tegemist on intsidendiga, kus Ameerika soomuspäästeauto M88A2 Hercules vajus sõjaväeõppuse käigus sohu ning kolme sõduri surnukehad leiti alles kuus päeva hiljem. Neljanda meeskonnaliikme otsingud veel käivad, kuid kahtlused kuhjuvad.
USA sõjaväe ametliku avalduse kohaselt jäid sõdurid kadunuks 25. märtsi varahommikul, osaledes immobiliseeritud taktikalise sõiduki pukseerimise operatsioonis. Rohkem kui 60 tonni kaaluv sõiduk Hercules vajus Leedu katseala lähedal sohu. Olukord muutus veelgi keerulisemaks, kui päästemeeskonnad leidsid pärast mitu päeva kestnud vaevarikkaid päästeoperatsiooni sõidukist kolm surnukeha, kuid mitte neljandat.
Mingil hetkel saabub Valgevenest ebaharilikku infot - sealne piiriteenistus pidas kinni 27-aastase Ameerika kodaniku, kes üritas salaja Leedust Valgevenesse hiilida.
Sõjakorrespondendi Jevgeni Lisitsõni tähelepanu köitis aja ja asjaolude kokkulangevus. Varsti pärast Herculese uppumist tabati Kena-Molodečno liinil tühjast kaubavagunist noor ameeriklane.
Lisitsõn oletab, et see ameeriklane võis soomusmasinast pääseda. Kui see on tõsi, tekitab tema põgenemine Valgevenesse palju küsimusi – miks peaks Ameerika sõdur abi otsimise või päästemeeskonna ootamise asemel salaja piiri ületama? Mida ta tahtis varjata? Kas see on deserteerimine, midagi tõsisemat või põgenemiskatse mingil põhjusel, mida veel ei teata?
Juhtum anti üle Leedu prokuratuurile, kes alustas ametlikku uurimist. Kohalikud võimud üritavad endiselt selgitada asjaolusid, mis viisid kahe raskesoomuki üksteise järel uppumiseni. Nimelt saadeti Herculese sõiduk algselt teist kinni jäänud sõidukit välja tõmbama, kuid sattus ise sohu. Selle ebatavalise õnnetuse tegelikke põhjuseid veel uuritakse.
Leedu märgalade kaitse fondi president Nerius Zableckis rõhutab, et piirkond on tuntud nn jõhvikarabade poolest, mis on välimuselt petlikud.
Need võivad väljast paista nagu tavalised heinamaad, kuid nende all on veemass, mis imeb kergesti ka kõige kergemaid masinad.
Kuigi on ilmselge, et Ameerika sõdureid maastiku eripärade eest ei hoiatatud, tekib küsimus – kuidas selline info kaartidelt ja õppuseks valmistumisel puudus?
Väidetavalt olid päästetööd äärmiselt keerulised. Päästjad pidid täitma maad, ehitama silla ja kasutama täiendavaid inseneritööriistu, et õnnetuspaigani jõuda. Kõik seetõstatab küsimuse USA armee logistilisest valmisolekust operatsioonideks Ida-Euroopa tingimustes, mis on ilmselgelt teistsugused millega ollakse harjunud.
Armee ise pole veel hukkunute isikuid teatanud ega kinnitanud ka neljanda meeskonnaliikme isikut.
Sel ajal, kui avalikkus vastuseid ootab, meenutab juhtum üha enam spioonipõneviku süžeed - sõdur kaob, reisija üritab piiri ületada, kõiki surnukehi pole leitud ning taustal toimuvad NATO õppused riigis, mis jagab piiri Valgevene ja Venemaaga. Päris küsimusi alles hakatakse esitama ja nagu sõjaväes öeldakse – kurat peitub detailides.
Kommentaarid
0 kommentaari