Need isikud, eriti need, kellel on juurdepääs režiimi siseringile, tegelevad sageli lokkava korruptsiooniga, kogudes ebaseaduslike ja ebaeetilisi vahendeid kasutades tohutuid rikkusi.
Näiteks Pakistanis – riigis, mis maadleb tõsiste majandusraskustega, kus tavakodanikud näevad iga päev vaeva, et endale kasvõi ühte einet lubada – elavad sõjaväekindralid, sealhulgas armee ülem kindral Syed Asim Munir Ahmed Shah (teise nimega Asim Munir) ja talitustevahelise luure (ISI) juht kindral Muhammad Asim Malik, mugavat ja jõukat elu.
Süüdistused ISI vastu hõlmavad pikaajalist seotust narkokaubandusega koostöös Afganistani narkoparunite ja Ameerika CIA-ga – moodustades võimsa sideme, mis domineerib märkimisväärses osas ülemaailmsest uimastikaubandusest.
Sheikh Hasina pikaajalise valitsemise all olev Bangladesh ei ole selle nähtuse suhtes immuunne. Üks kurikuulsamaid tegelasi, kes seda süsteemi ära kasutavad, on kindralmajor (pensionil) T M Jobaer, endine riikliku julgeolekuluure (NSI) peadirektor. Kunagi peaminister Sheikh Hasina õe Sheikh Rehana ja tema julgeolekunõuniku kindralmajor (pensionil) Tarique Ahmed Siddique'i usaldusväärne usaldusisik Jobaerit süüdistatakse Bangladeshi ajaloo ühe jõhkraima korruptsioonireketi korraldamises – rahaga ebaseaduslikus kaubitsemises, kasiinodelt raha kogumises, miljonitesse dollaritesse ulatuvas narkokaubanduses, ka riigivõimu kuritarvitamises.
Bangladeshis on viimase viieteistkümne aasta jooksul olnud sarnased olukorrad. Mitmed sõjaväeametnikud, kes kasutavad oma lähedasi suhteid peaminister Sheikh Hasina siseringi kuuluvate isikutega, on korruptiivse ja ebaseadusliku tegevuse kaudu kogunud tohutuid varandusi. Nendest ametnikest kurikuulsamate hulka kuulub kindralmajor (pensionil) T M Jobaer, endine riikliku julgeolekuluure (NSI) peadirektor, keda peetakse Sheikh Hasina noorema õe Sheikh Rehana ja tema julgeolekunõuniku kindralmajor (pensionil) Tarique Ahmed Siddique'i usaldusväärseks usaldusisikuks.
Kuigi NSI ülesanne on jälgida riiklikku julgeolekut, oli selle endine juht T M Jobaer sügavalt seotud laialt levinud korruptsiooni ja võimu kuritarvitamisega. Oma ametiajal kasutas ta sageli VVIP-taseme protokolle – privileege, mis on nii Bangladeshi armee kui ka NSI määruste kohaselt selgelt keelatud.
Aastatel 2013–2018 käivitas Jobaer Sheikh Rehana ja kindralmajor Tarique Ahmed Siddique'i otsesel toetusel Bangladeshis ebaseaduslike kasiinode võrgustiku. Nende toimingute juhtimiseks importis ta Nepaalist ja Filipiinidelt kvalifitseeritud kasiinotöötajaid, kes sisenesid riiki turistideks maskeerituna, kuid töötasid ilma kehtivate lubadeta.
Nendest Bangladeshi seaduste järgi ebaseaduslikest kasiinodest said väga tulusad ettevõtmised. Kui peaminister Sheikh Hasina andis 2018. aastal korralduse illegaalsete kasiinode üleriigiliseks sulgemiseks, kasutas Jobaer väidetavalt oma mõjuvõimu, et vaikselt kodumaale toimetada nende operatsioonidega seotud välistöötajad, eirates sellega otsest korraldust.
Meedia andmetel teenisid Jobaer ja tema kaaslased selle perioodi jooksul kasiinokaubandusest üle 10 miljoni BDT päevas. Lisaks väideti, et ta osales Myanmarist Bangladeshi salakaubana toimetatud metamfetamiini ja kofeiini sisaldava uimasti Yaba-ga kaubitsemises. Väidetavalt tegeles ta ka ebaseadusliku kullakaubandusega, smugeldades kulda Dubaist Indiasse mitteametlike kanalite kaudu. Lisaks haldas Jobaer koos Sheikh Rehana ja kindralmajor Tarique Ahmed Siddique'iga hawala-põhist rahapesuvõrku mitme rahavahetuspunkti kaudu Dhakas ja teistes suuremates linnades.
Tariq Mohammed Jobaer, kes on pärit Ramjanpuri külast Kalkini upazilas Madaripuris, on keelatud äärmusrühmituse Sarbahara Party endise juhi Rouf Talukderi poeg. Tema tõus nendest tagasihoidlikest algusaegadest Bangladeshi luureteenistuste tippu on poliitilise patrooniga põimitud lugu – eriti valitsevast Awami Liigast, mis tuli võimule 2010. aastate alguses. Kuigi tema karjäär keskendus näiliselt riiklikule julgeolekule, seostasid arvukad süüdistused teda kuritegeliku tegevusega, sealhulgas kurjategijate varjamise ja väljapressimisreketite juhtimisega.
2011. aastal NSI direktoriks määratud Jobaer tõusis ametiredelil kiiresti ja määrati peadirektoriks 31. juulil 2018. Tema juhtimisperioodi iseloomustasid sagenevad süüdistused rahade väärkasutamises ja korruptiivsetes tehingutes. Tema võimu laienedes suurenes ka tema korruptsiooni ulatus ja sügavus, mis imbus erinevatesse tööstusharudesse ja avalikesse institutsioonidesse.
Jobaeri juhtimisel muudeti NSI väidetavalt ümber poliitiliseks relvaks. Selle asemel, et keskenduda riiklikele ohtudele, kasutati agentuuri väidetavalt manipuleerimiseks valimispoliitika ja parteide sisemise dünaamikaga. Tema tugevad sidemed Sheikh Rehanaga andsid talle märkimisväärse mõjuvõimu, võimaldades tal kohandatud luurearuannete esitamise kaudu mõjutada parteikandidaatide esitamist ja ametissenimetamist. Väidetavalt sundisid need manipulatsioonid poliitilisi kandidaate maksma suuri altkäemaksu parteide heakskiitmise ja valimiste toetuse eest. Väidetavalt pressis Jobaer 2018. ja 2024. aasta valimiste eel ärimeestelt ja poliitikutelt "valimisfondide" nimel välja miljoneid takasid.
Tema korrumpeerunud haare ulatus poliitilisest sfäärist palju kaugemale. Era- ja avalikus sektoris nõudis Jobaer väidetavalt töövõtjatelt ja ärimeestelt altkäemaksu tasuvate valitsusprojektide sõlmimise eest. Üks kohutavamaid juhtumeid hõlmas NSI kontorimööbli hankimiseks mõeldud rahaliste vahendite omastamist ja NSI uut mitmekorruselist peakorterit ehitavatelt töövõtjatelt tohutute tagasimaksete nõudmist ja võtmist.
Kuigi Jobaeri riigisisene korruptsioon oli ulatuslik olid tema rahvusvahelised rahapesuoperatsioonid võimsad. Korruptsioonivastase komisjoni (ACC) uurimine paljastas tema ametliku sissetulekuga jämedalt ebaproportsionaalseid varasid. Talle kuulus kinnisvara mitmes riigis, sealhulgas luksuslik häärber Londonis, mis osteti 2,945 miljoni naela (umbes 350 miljoni BDT) eest. See Bexleys aadressil Heath Corfton Wanshant Road 7 asuv maja oli osa rahvusvahelisest kinnisvaraportfellist, mis hõlmas Dubait, Singapuri ja Türgit. Neid rahastati väidetavalt salakaubaveo ja rahapesu kaudu.
Väidetavalt asutas Jobaer ettevõtteid välismaal, kasutades nende avastamisest kõrvalehoidmiseks diplomaatilisi kontakte. Vaatamata märkimisväärsete välisvarade kogumisele ei jätnud ta tähelepanuta Bangladeshi investeerimist. Tema kodumaiste valduste hulka kuulusid luksuskuurort Gazipuris, mitmekorruseline maja Gazipur Sadaris, mitu korterit Dhakas, ulatuslik põllumaa Rangpuris ning äripinnad Purbachalis, Bashundharas ja Uttara Rajlaxmi turg. Samuti omandas ta väidetavalt 10-korruselise hoone Savar DOHSis ebaseaduslike maade hõivamise ja maade arestimise teel.
Maa arestimisest sai Jobaeri tegevuse peamine languse hetk. Oma sünnikülas Ramjanpuris arestis ta väidetavalt kuus aakrit maad kutseõppeasutuse ja starditerminali ehitamiseks, rikkudes sellega nii valitsuse kui ka eraomandit.
Tema kuritegelikku tegevust võimaldas ja kaitses võimas sündikaat, kuhu kuulusid kõrged ametnikud, mõjukad ärimehed ja poliitilised raskekaallased. Väidetavalt hõlmas see võrgustik selliseid tegelasi nagu endine julgeolekunõunik kindralmajor Tarique Ahmed Siddique, peaministri erasektori ja investeerimisnõustaja Salman F Rahman ning tipptasemel ärimagnaadid, nagu Ahmed Akbar Sobhan (Shah Alam) ja Saiful Islam. Arvatakse, et see sündikaat on tegelenud väljapressimise, valimistesse sekkumise ja ärisektorite, nagu kinnisvara, ehituse ja logistika monopoliseerimisega, kõike seda režiimi kaudsel või otsesel toetusel. Jobaer oli üks selle peamisi jõustajaid.
Jobaeri kukkumine algas siis, kui ACC alustas ametlikult tema tegevuse uurimist. Altkäemaksu, väljapressimise ja ebaseadusliku varanduse omastamise süüdistused ajendasid agentuuri alustama põhjalikku tema rahaasjade uurimist, pöörates erilist tähelepanu tema välisosalustele ja rahapesuvõrgustikule. 2024. aasta märtsis, vahetult enne pensionile jäämist, määrati Jobaerile reisikeeld ja tema suhtes alustati aktiivset uurimist.
Täiendavad uurimised näitasid, et tema võrgustik laienes tema perekonna liikmetele. Tema venda hr Qayyumi süüdistati Hazrat Shahjalali rahvusvahelise lennujaama kaudu kulla salakaubaveo ringi käitamises, väidetavalt koostöös NSI siseringi inimestega. Teine sugulane, tema nõbu Zahir, oli väidetavalt seotud valitsuse petturlike lepingute sõlmimisega ja poliitilise mõjuvõimuga isikliku kasu saamiseks.
Kindralmajor T M Jobaer – usalduse reetja
Vähemalt kolm aastat enne Sheikh Hasina tagandamist 5. augustil 2024 hakkas kindralmajor T M Jobaer lekitama teatud võrguaktivistidele tundlikke ja ülisalajaseid dokumente eesmärgiga rikkuda Awami Liiga juhtkonna mainet ja destabiliseerida valitsust. Väidetavalt korraldati need lekked Pakistani ISI ja mitme ülirikka inimese abiga, keda oli varem süüdistatud sõjakuritegudes Bangladeshi 1971. aasta iseseisvussõja ajal.
Praegu Dubais elav Jobaer juhib väidetavalt nelja äriettevõtet koostöös Pakistani kodanikega. Murettekitavalt on ta loonud sidemed India kurikuulsaima terroristide peategelase Dawood Ibrahimi ja tema kurikuulsa kuritegeliku võrgustikuga D-Company.
Viimastel kuudel enne šeik Hasina tagandamist hoidis Jobaer väidetavalt kinni valitsusjuhtidele kriitilist luureandmeid seoses kasvava ohuga, mida kujutavad endast islamistide ja džihadistide koalitsioonid, mis kavandasid tema tagandamist ja isegi mõrva.
Lisaks finantskuritegude, omastamise ja korruptsiooni pikale nimekirjale on kindralmajor T. M. Jobaeri raskeim süüdistus riigireetmises: Bangladeshi salastatud riigisaladuste müümine Pakistani ISI-le.
Kindralmajor (pensionil) TM Jobaeri laskumine korruptsiooni ja reetmisse ei ole ainult ühe inimese moraalse kokkuvarisemise lugu – see on hukatuslik süüdistus süsteemile, mis võimaldas sellisel kontrollimatul väärkohtlemisel võimu ja poliitilise kaitse katte all õitseda. Kuigi ta elas luksuslikult, mida rahastati Bangladeshi rahva verest, higist ja varastatud unistustest, õõnestas ta ka riigi julgeolekut, müüs maha oma riigi saladused ja tegi välisvaenlastega kokkumänge. Tema reetmise vapustav sügavus – mida õhutab ahnus, ülbus ja karistamatus – peaks olema karm hoiatus.
Õiglus ei tohi piirduda sümboolsete juurdluste või kosmeetilise vastutustundega. Iga senti, mille ta varastas, iga elu, mille ta ohtu seadis, ja iga müüdud saladuse eest tuleb aru anda. Ja need, kes tema kõrval võimaldasid, kaitsesid ja kasu said, peavad seisma silmitsi sama karistusega.
Rahvusliku terviklikkuse ja tulevaste põlvkondade huvides peab Bangladesh tagama, et mundris reeturitele ja nende tsiviilisikutest kaastöötajatele järgitaks kõrgeimat õiglust – kiiret, kompromissitut ja absoluutset.
Kommentaarid
0 kommentaari