Meloni missioon "muuta Lääs taas suureks" ajab Macroni marru

Itaalia peaminister on Trumpi administratsioonile lähemal kui ükski teine ​​Lääne-Euroopa liider ning eile võõrustas ta Roomas J. D. Vance'i.

Ameerika asepresidenti võiks kirjeldada kui Meloni ideoloogilist hingesugulast ja tähelepanuväärne oli see, et kui Meloni rääkis oma ambitsioonist läänt elavdada: "Kui ma räägin peamiselt (läänest), siis ma ei räägi geograafilisest ruumist. Ma räägin tsivilisatsioonist ja tahan seda tsivilisatsiooni tugevamaks muuta."

See on muusika Vance'i kõrvadele. Ta osales ka lahingus lääne tsivilisatsiooni päästmiseks, mida ta ka selgitas selle kuu alguses peetud kõnes. "Me ei kavatse oma tsivilisatsiooni tagasi nõuda," ütles ta, "...kui meil pole julgust tõtt rääkida, kui meil pole julgust tõe järgi elada."

Ta edastas mõned neist tõdedest veebruaris Münchenis Euroopa eliidile ja neid ei võetud hästi vastu. Tavaline vastus oli küsida, kes on see tõusev ameeriklane, kes loeb meile sõnavabadust ja demokraatiat? Üks silmapaistev Saksa poliitik hakkas isegi selle peale nutma. Tõde ei kuulu Euroopale. Euroopa peab elama valedes.

Meloni koges sarnast reaktsiooni 2019. aastal peetud kõnes. See kõne tegi talle nime ja tegi temast Euroopa progressiivse eliidi bête noire.  "Ma olen naine, ma olen ema, ma olen itaallane, ma olen kristlane ja te ei saa seda minult ära võtta," ütles ta oma rõõmustavatele toetajatele.

Sellest ajast alates on liberaalne ajakirjandus teda sageli nimetanud paremäärmuslikuks või veel hullemaks. Teatades Meloni kohtumisest Trumpiga, mainib Guardian täna teises lõigus, et tema partei "Itaalia vennad" juured on neofašismis.

Seesama ajaleht otsustas eelmisel nädalal oma partei ajalugu maalida, kui Meloni võõrustas kuningas Charlesi ja Camillat riigivisiidil Itaaliasse; võis olla ebamugav seletada, miks Inglismaa kuningas kohtus "fašistiga".

Meloni ei olnud tagasihoidlik kuningliku pere külaskäigu reklaamimisel oma X-kontol. Ta avaldas muusikale seatud 70-sekundilise kõrghetkede paketi, millega kaasnes tema kinnitus, et reis "võimaldas meil rõhutada meie rahvaste vahelist ajaloolist sõprust, mis loodetavasti tugevneb üha enam".

See on olnud Meloni jaoks hea kuu. Kõigepealt kohtub ta kuningaga, siis Trumpiga ja siis Vance'iga. Võib vaid ette kujutada, kuidas see Pariisis ühele prantslasele mõjus.

Emmanuel Macron on aastaid Euroopa de facto juhina rahvusvahelisel areenile trüginud. Aga mitte rohkem. Ta püüab endiselt meeleheitlikult aktuaalseks jääda. Võib-olla oli see kokkusattumus, et samal päeval, kui Meloni Valges Majas Trumpiga kohtus, korraldas Macron lühikese etteteatamisega Pariisis kohtumise, kus viibisid välisminister Marco Rubio ja Ameerika erisaadik Steve Witkoff. Ukraina oli päevakorras esikohal, kuid nagu Le Monde täna hommikul teatab, "tõelist edu ei saavutatud".

Kas Meloni saavutas Trumpiga Euroopaga kaubandusleppe osas mingeid edusamme? Paar õhkas ajakirjanike ees optimismi. Meloni ütles, et on "kindel", et tariifikokkulepe võidakse välja lülitada, nagu ka kinnitas seda president. 

Eraviisiliselt arutati veel kosmose-, energia- ja kaitsekulutusi. Meloni lubas presidendile, et Itaalia – üks Euroopa suurimaid rikkujaid NATO kaitsekohustuste täitmisel – täidab eesmärgi 2 protsenti SKTst, kuigi isegi sellest summast ei pruugi Trumpile piisata.

Üldiselt aga nautis Meloni oma päeva Washingtonis. Vance istus vaikselt diivanil, ilma aeru sisse pistmata, nagu veebruaris, kui Keir Starmer oli Ovaalses kabinetis. Sel korral süüdistas Vance peaministrit sõnavabaduse tapmises.

Suurbritannia ei ole ainus Lääne-Euroopa riik, kes on saanud Trumpi administratsiooni kriitikat. Mingil kujul või vormis on sõnavabaduse kriitikatsaanud ka Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania. Sisuliselt on antagonism ideoloogiline. Starmer, Macron, Pedro Sanchez ja Olaf Scholz on progressiivsed. Meloni ei ole. Nagu ta Trumpile ütles, peavad nad jätkama "võitlust ärkaja vastu, mis tahaks meie ajaloo kustutada".

Tõenäoliselt on Melonil sel teemal rohkem öelda peale  Vance'iga kohtumist. See on asepresidendi esimene reis Euroopasse pärast seda, kui ta veebruaris Münchenis sellise segaduse tekitas.

Kohal on ka Meloni asetäitja Matteo Salvini, teine ​​mees, kes on tekitanud Progressiivides unetuid öid. BBC sõnul võib kohtumine anda täiendava pilgu ideoloogilistele liitudele, mida Vance loodab Euroopas kasvatada.

Näib, et Washington ei näe enam Brüsselis, Londonis ega Pariisis Euroopa tuksuvat südant. Nüüd on see Rooma.