"Ma ei talu enam sõna demokraatia," ütles Peter Handke hiljutises intervjuus ORF-ile. Kärnteni 2019. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaat vastas nende sõnadega küsimusele, mida ta arvab liberaalse demokraatia populaarsuse kahanemisest ja parempoolsete parteide tõusust.
Seoses liberaalse demokraatia legitiimsuse kriisiga jätkas Handke ORF-i intervjuus: "Prantsusmaa ütleb alati, kui tehakse otsus: kohtunikud on sõltumatud, me elame demokraatias. Prantsusmaa on aga demokraatia, kus on palju väikeseid diktatuure. Paljud ühiskonnavormid on diktaatorlikud."
Kirjaniku sõnul on tõelises diktatuuris sul vähemalt, mille vastu võidelda. Need väikesemahulised diktatuurid on tänapäeval aga "võitmatud". Handke kirjeldas paljusid olemasolevaid demokraatiaid, kui pseudodemokraatiaid.
Handke: Rahu Ukrainas oleks olnud võimalik juba ammu enne sõda
Nobeli kirjanduspreemia laureaat tekitas segadust ka teise intervjuuga. Hiljuti ütles ta seoses Ukraina sõjaga: "Ma olen kindel, et Euroopas – meil ei ole lubatud sellest rääkida – oleks rahu olnud võimalik ammu enne sõda. Ukrainaga oleks olnud võimalik teha kokkulepe."
Ta jätkas: "Ma vihkan ennast, et ütlesin "Ma olen kindel", kuid olen kindel, et eurooplased julgustasid Zelenskit sõtta minema: "Minge edasi, mine edasi. Me toetame teid." Ja mille nimel Zelensky oma rahvast ohverdab, see on kohutav katsumus.
Planeedi hetkeseisu kohta ütles Handke järgmist: "Meeleheide, jah, see on kõik. Mulle tundub, nagu oleks meil aku laetusest alles jäänud vaid kümme protsenti. Nii kaugele oleme maailmaga jõudnud."
Kärnteni päritolu kirjanik Peter Handke (82) esitles hiljuti kirjastuses Suhrkamp Verlag ilmunud köidet “Lumi eilsest, lumi homsest”.
Esimest korda läks Handke vastuollu peavooluga 1990. aastatel, kui avaldas oma kirjandusliku manifesti “Õiglus Serbiale”. Vastupidiselt Serbia kui Jugoslaavia sõja (1991–2001) „agressori” üldisele hukkamõistule püüdis Handke seada Euroopa avalikkuses serblaste negatiivset kuvandit perspektiivi.
Kommentaarid
0 kommentaari