Kes nad siis on ja miks nad ei taha oma ettevõtet börsile viia? See on rääkimata lugu salajasest Cargillide perekonnast, mis on rikkuselt neljas perekond USA-s.
Ei ole palju toite, mis ei liigu Cargillide perekonna käe alt läbi. See üks perekond kontrollib USA-s 25% teraviljast ja 22% lihast. Ja neile kuulub praktiliselt kogu maailma šokolaaditootmine.
Seega pole ime, et nad on nii kasumlikud.
2021. aastal kasvas Cargill Inc.-i kasum 63%. Nad teatasid rekordilisest 4,93 miljardilisest dollarilisest käibest, mis on suurim nende 157-aastase ajaloo jooksul.
Cargilli pereettevõte sai alguse Iowas 1865. aastal.
Mees nimega William Wallace Cargill ostis ühe teraviljalao. Teraviljaladu on tänapäeval üsna tavaline nähtus, kuid oma aja kohta oli see uudne kontseptsioon:
Põllumehed olid sageli sunnitud oma vilja turuhinnaga müüma, isegi kui see tähendas kahjumit. Kui nad paneksid vilja lihtsalt oma talus ootele, läheks nende vili mädanema.
Cargill töötas välja teravilja ladustamise süsteemi, mille tulemusel suurenes ühe aastane tulu 177 miljardi dollari võrra.
Pärast Teist maailmasõda hakkas Cargill kulutulena levima üle maailma. Nad avasid kontorid Argentiinas, alustasid hübriidseemnete äri ja seejärel laienesid Euroopasse.
Raske uskuda, aga see perekond on toiduainetööstuses igal pool. Tegelikult pole ühtegi McDonaldsi muna, mis ei läbiks Cargilli tehast. Kui aga täna Cargill Inc.-i tähelepanelikult vaadata, pole perekonda kusagil.
Endised tegevjuhid on öelnud: "Paljud rikkad inimesed tahavad, et te teaksite, et neile kuulub see ja see, aga mitte need inimesed." Paljud sellest perekonnast elavad Montana rantšodes ja farmides. Ja nad ei ole Cargill Inc-iga otseselt seotud olnud alates 1995. aastast.
Liigub palju vandenõuteooriaid, miks see perekond jääb varju. Kuid meile teadaolevalt säilitavad nad endiselt range kontrolli selle eraettevõttena eksisteerimise üle. Aga seda varjatult läbi firma juhtide.
Perekond taandus otsest juhtimisest peale Margaret Anne Cargilli surma.
Kui Margaret suri, jättis ta 6 miljardit dollarit heategevuseks. Raha pärines tema aktsiatest pereettevõttes.
On palju küsitud ettevõtte börsile viimise võimaluse üle. Kuna ettevõtte juhatuses on Cargillide viies põlvkond, pöörasid noored vanade vastu. Surve firma börsile viimiseks oli suur. Kuid see arutelu põrkas vanade väärtustega.
Kui sellised probleemid tekivad nooremate pärijatega, on põhjuseks sageli see, et nende väärtused ei ühti ettevõtte väärtustega. Võib-olla nad ei hooli ettevõtte kaitsmisest tulevaste põlvkondade jaoks.
Igal juhul on tulemuseks huvide konflikt. Ja see on tingitud probleemist, mis seisneb järgmise põlvkonna mitte valmisolekust võimu ülevõtmiseks.
Õnneks suutsid Cargillid seda survet vältida.
Firma tegevjuht on öelnud, et perekonnal pole kavatsust ettevõtet börsile viia. Kuid kas nad suudavad tulevikus sellele survele vastu pidada?
Ainult aeg näitab.
Kommentaarid
0 kommentaari