Aastaid tagasi juhtusin kuulma üht anekdooti: Politseisse pöördus üks vanem daam kaebusega, et teda olla vägistatud. Küsiti kuna ja kus see juhtus. Vastus, 30 aastat tagasi linna pargis. Politseiametnik laiutab käsi ja küsib kuidas teil see nüüd nii hilja meenus. Tädike vastas, et meeldiv meenutada.
Selline on ka meie Reformierakonna poolt mehitatud kohtute nägemus. Nende arvates reformarite omanduses olevas hooldekodus toimunud vägistamises jäid ohvrile ainult "meeldivad" mälestused.
Nagu öeldakse, kommentaarid on liigsed ja lähenevate valimiste tuules Reformi toetus ainult tõuseb. Valimisteni on pool aastat ja kogu raskekahurvägi aetakse välja. Meedia, prokuratuur, kohtud - kõik paisatakse lahingusse. Surnud kassi põrge peab toimuma ja refi populaarsus tahetakse tõsta kuhugi 25% peale. See tähendab, et poliitikas algab hapukurgi hooaeg.
Uusi, kompromiteerivaid seadusi vastu ei võeta, poliitilisi oponente süüdistatakse venemeelsuses või kriminaalsetes toimingutes, kuigi ise ollakse nende tegevuste eesotsas. Näidata tahetakse ennast tohutult Vene vastastena, näiteks eilne otsus õigeusu kiriku Moskva alluvusest lahtiühendamine.
Otsus otsuseks, kas papid seda ka südamega teevad, vaevalt. Ennem kihutatakse kogudusi veel suuremale Eesti vastasusele. Ühesõnaga toidetakse viiendat kolonni.
Kommentaarid
0 kommentaari