Riiklik elektrimonopol Enefit: kuidas Eesti Energia pitsitab omaenda rahvast ja miks on aeg midagi ette võtta

Enefit, endine Eesti Energia, oli kunagi rahva teenistuses. Nüüd aga on sellest saanud sümbol, kuidas monopol suudab ühe rahva nurka suruda ja inimeste üle veel naerda.

Absurdsete keeldude, üle jõu käivate trahvide ja „reeglite” varjus on nad loonud süsteemi, mis ületab hea maitse ja terve mõistuse piirid. Aeg on lõpetada see vaikne kannatamine ja hakata valjult NÕUDMA muutusi.

Mida see tegelikkuses tähendab?

Võtame näiteks lihtsa soovi panna elektriarve saajaks rentnik, kes reaalselt elektrit tarbib. Mõistlik ja loogiline, eks? Mitte Enefitile. „Ei ole võimalik,” teatatakse meile kuivalt. Ühtegi põhjendust ei anta, alternatiive ei pakuta. Meenutab pigem monarhia-aegset suhtumist, mitte kaasaegset kliendisõbralikku teenindust.

Kui tahtsime lõpetada lepingu, hakkas lauale tulema trahvinõudeid. „Teil on tähtajaline leping, lõpetamine maksab 230 eurot,” kõlas Enefitilt. Isegi siis, kui uus rentnik oleks sama lepingu täpselt üle võtnud, jäi vastus samaks: „Ei, ei ja veel kord ei.” See ei ole enam teenus, see on võimutsemine. Selline suhtumine on vastuvõetamatu, eriti kui arvestada, et see ettevõte on loodud rahva rahaga ja peaks töötama rahva huvides.

Ja see on alles algus.

Enefit ei suuda selgitada, miks elektriarved kasvavad, ega paku mõistlikku lahendust. Päikesepargiga liitumine on keeruline, kui mitte võimatu. Lisaamprite saamiseks tuleb maksta meeletuid summasid. JA NEED KASVAVAD! Kogu süsteem on üles ehitatud nii, et see pigem karistab tarbijat kui aitab. Kui peaksid milleski eksima või midagi muutma tahtma, ootab sind trahv või keeldumine.

Möödunud kuu arved panid paljud meist taaskord ohkama ja meeleheitlikult taskuarvutit haarama. See, kuidas hinnad on aastaga kerkinud, on täiesti pöörane. Isegi need, kes on harjunud oma kulusid hoolikalt jälgima, seisavad nüüd olukorras, kus numbrid lihtsalt ei klapi. Eelmise kuu arve? Mul tuli näiteks maksta ligi 30% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Samal ajal elektri börsihind on mõnevõrra koguni langenud. Ja see on veel tagasihoidlik näide. Mõni naaber maksis kaks korda rohkem, mõni kaugem tuttav rääkis lausa 80% kasvust.

"ELAGU EESTI JA TEMA VALITSUS!" Ütleme sarkastiliselt, sest mis muud meil üle jääb, kui näha, kuidas „kodanike heaolu” tähendab tegelikult pidevat rahakoti tühjaksjooksmist. Me ei küsi enam, miks need hinnad nii palju tõusid. Me küsime: „Kuidas on võimalik, et need tõusid nii kiiresti ja keegi ei vastuta?”

Kui praegune tendents jätkub, maksame varsti enda elektriarvetel lihtsalt osamakseid ja loobume millegi muu ostmisest. On aeg valitsusel ja Enefitil vaadata peeglisse ja mõista, et rahvas ei ole lõputu rahavabrik, mille pealt kasumit lõigata. Me ei maksa ainult kõrgemaid arveid, me maksame oma rahulolu ja turvatundega. Elagu Eesti, aga mitte nii, nagu me seda praegu tunneme.

Kus on lahendus?

Selline olukord on läinud liiga kaugele. Me ei saa jätkuvalt vaikida, lastes ühel monopolil käituda justkui kõikvõimas isand. Kui see ettevõte kuulub meile, rahvale, siis peaksime ka meie saama otsustada, kuidas meid koheldakse.

On aeg hakata vastu!

Ma kutsun kõiki, kellel on sarnased kogemused, neid jagama. Kui Enefit on sinult raha välja pigistanud, keeldunud sind inimlikult kohtlemast või pannud sind mõistmatute „reeglite” ette, siis ütle see välja. Mida rohkem neid lugusid avalikkuseni jõuab, seda keerulisem on neid ignoreerida. Selline surve aitab muuta süsteemi läbipaistvamaks ja kliendikesksemaks.

Enefit peab aru saama, et tarbijad ei ole tühised mutrid, mida saab lihtsalt enda kasuks ära kasutada. On aeg näidata, et rahvas pole nõus sellise kohtlemisega. Jagame oma lugusid, tõstame häält ja muudame seda olukorda. Kui me seda ei tee, läheb asi ainult hullemaks. Nüüd on aeg näidata, et meie, rahvas, suudame midagi muuta.