
vaatamist
2024. aastal anti EL-is varjupaik vaevalt poolele miljonile inimesele – see on 6,9 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.
2013. aastal oli Rootsi EL-i riik, mis kiitis heaks kõige rohkem varjupaigataotlusi. Eurostati uue koondstatistika kohaselt on Rootsi nüüd langenud 13. kohale.
2024. aastal suurenes EL-is heakskiidetud varjupaigataotluste koguarv 6,9 protsenti 437 900-ni – see on üle 28 000 rohkem kui eelmisel aastal. Eelmise aasta näitaja on seega viimase 15 aasta kolmas kõrgeim, jäädes alla vaid aastatele 2016 ja 2017 pärast suurt Süüriast pärit pagulaslaine saabumist 2015. aastal.
Süürlased on endiselt varjupaiga saajate seas esikohal, moodustades 2024. aastal 32,3 protsenti, järgnevad afgaanid 16,5 protsendiga ja venezuelalased 7,9 protsendiga.
Kõige rohkem varjupaigataotlejaid said varjupaiga Saksamaal, kus rahuldati 150 500 taotlust – see on üle kolmandiku koguarvust. Eurostati arvutusmeetodi kohaselt andis Rootsi varjupaiga 3705 inimesele, võrreldes 6100-ga 2023. aastal.
2024. aastal anti 27 EL-i riigis varjupaika järgmiselt:
- Saksamaa: 150 500
- Prantsusmaa: 65 230
- Hispaania: 50 915
- Kreeka: 40 235
- Itaalia: 39 645
- Austria: 25 075
- Holland: 18 450
- Belgia: 16 465
- Poola: 7030
- Bulgaaria: 5105
- Iirimaa: 4720
- Küpros: 3820
- Rootsi: 3705
- Soome: 1600
- Eesti: 1355
- Luksemburg: 975
- Taani: 820
- Rumeenia: 805
- Leedu: 380
- Malta: 260
- Tšehhi Vabariik: 205
- Läti: 190
- Sloveenia: 185
- Horvaatia: 145
- Slovakkia: 65
- Ungari: 15
- Portugal: 10
Allikas: Eurostat
Kommentaarid
0 kommentaari