Saksamaal on kehtiv ligi 150 000 vahistamismäärust: 88,3 protsenti tagaotsitavatest on välismaalased

Enamikul tagaotsitavatest on välisriigi pass. Vaid umbes 12 protsenti vahistamismäärustest on väljastatud Saksamaa kodanikele.

See selgub föderaalvalitsuse vastusest AfD Bundestagi liikme Sebastian Münzenmaieri kirjalikule küsimusele, mille NIUS on eksklusiivselt kätte saanud. „1. aprilli 2025. aasta seisuga on INPOL-Z-l teateid 148 515 inimese täitmata vahistamismääruste kohta,“ kirjutab siseministeerium. INPOL-Z on politsei keskne infosüsteem.

Rohkem kui pooled kehtivatest vahistamismäärustest on jaotatud kümne rahvuse vahel. Selle kohaselt oli 17 413 tagaotsitaval Saksa kodakondsusega isik. Nagu teada, ei registreerita Saksa passiga inimeste rändetausta. Neile järgnevad rumeenlased (16 367), poolakad (12 968), grusiinlased (7309) ja türklased (6356). 88,3 protsenti vahistamismäärustest on väljastatud välisriikide kodanikele. Enamik neist migrantidest tuleb ELi riikidest, mitte varjupaiga päritoluriikidest.

„Saksamaal on välismaalaste poolt toime pandud kuritegevusega hiiglaslik probleem,“ ütles AfD poliitik Münzenmaier NIUS-ile nende arvude kohta. „See on ilmne mitte ainult igas Saksamaa vanglas, vaid ka kehtivates vahistamismäärustes. See muudab veelgi olulisemaks hoolika jälgimise, kes meie juurde tuleb ja keda me riiki lubame. Seetõttu ei ole võimalik vältida meie piiridel alalist ja intensiivset kontrolli. Schengeni viisa ei tohi muutuda julgeolekuriskiks.“

Kehtivate vahistamismääruste arv varieerub sageli, kuna vahistamismäärusi lisatakse ja kustutakse iga päev. „Lõppkuupäevaga uuringud on alati vaid hetke seis,“ ütles föderaalvalitsus oma vastuses.

 2024. aasta septembris teatas ajaleht Bild 145 744 kehtivast vahistamismäärusest. Siseministeerium kirjutab ka: "Seega registreeriti INPOL-Z-s ajavahemikus 1. jaanuar 2024 kuni 31. detsember 2024 131 271 uut avatud vahistamismääruste otsingut (see vastab 11,7-protsendilisele vähenemisele võrreldes eelmise aastaga), samal ajal avati sel perioodil 138 419 INPOL-Z-s vahistamismäärust." Seega on koguarv viimastel kuudel vaid veidi muutunud.

Liiduvalitsus püüab aga ka Saksa kurjategijate madalat osakaalu perspektiivi seada: „Saksa kodanike osakaal 2024. aasta uutes vahistamismäärustes on 38,7 protsenti. Põhimõtteliselt on Saksamaa kodanike osakaal võrdluskuupäeva analüüsis oluliselt madalam kui uutes andmetes, kuna Saksamaa kodanike kohta käivate vahistamismääruste kohta käivaid hoiatusi töödeldakse aasta jooksul kiiremini suurema edukuse tõenäosuse tõttu ja seetõttu ei ole need enam võrdluskuupäeva analüüsi osa.“

Teine uuringust saadud number on samuti silmatorkav. Saksamaa julgeolekuvõimud otsivad kokku umbes 656 000 inimest. „1. aprilli 2025. aasta seisuga oli föderaal- ja liidumaa politseijõudude ühises teabe- ja otsingusüsteemis (INPOL-Z) Saksamaal registreeritud 655 865 inimest,“ selgitab siseministeerium oma vastuses. "INPOL-Z-s saab hoiatusteate sisestada erinevatel eesmärkidel, näiteks vahistamiseks vahistamismääruse täitmiseks, kadunud isikute kinnipidamiseks või asukoha kindlakstegemiseks või politseijälgimiseks."

Saksamaa: 98 375

Rumeenia: 51 127

Poola: 35 325

Türgi: 26 324

Gruusia: 24 169

Ukraina: 20 137

Tundmatu: 18 425

Bulgaaria: 17 353

Süüria: 16 076

Albaania: 15 925

AfD poliitik Münzenmaier nõuab viivitamatuid tagajärgi, arvestades vahistamismääruste ja inimotsingute dramaatilist arvu. Tema ettepanekud: kurjategijate elamisõiguse kaotamine, topeltkodakondsuse korral Saksamaa kodakondsuse võimalik äravõtmine, kurjategijatele sisenemiskeelud, viivitamatu väljasaatmine, sotsiaaltoetuste lõpetamine ja vanglakaristuse kandmine kodumaal. 

„Mustpunane unistus Saksamaast kui „immigratsiooniriigist” tagab kahjuks selle, et me jääme Euroopa kuritegelikuks mekaks,“ on ta kindel.