Kolme Balti süsteemioperaatori prognoos ütles, et kolme riigi peale kulub sel aastal süsteemioperaatoritel reservide soetamiseks paarsada miljonit eurot, kuid juba väga lühikese aja jooksul on kulud 168 miljonit.
Järgmisel aastal peaks sageduse hoidmise eest hakkama maksma aga tootjad ja tarbijad, seda nimetatakse bilansitasuks ning see lisandub tarbija elektriarvele. Esialgne arvestus on, et mõlemad maksavad 5,31 eurot megavatt-tunni ehk 0,53 senti kilovatt-tunni eest. See arvestus oli aga tehtud ajal, mil lähtuti 60-miljonisest aastakulust.
Veebruaris avatud Balti sagedusreservide turg on pakkunud halbu hinnaüllatusi, sest tunnihinnad on kõikunud mõnekümnest sendist mitme tuhande euroni megavatt-tunnist. Elektritootjad ja asjatundjad hindavad, et Eleringi kulu paisub prognoosituga võrreldes mitmekordseks. Võrreldes Soome samalaadse turuga on hinnavahe mitmekümnekordne.
Veebruari alguses, vahetult enne Balti riikide elektrivõrgu lahtiühendamist Venemaa elektrisüsteemist käivitus Baltimaade ühine sagedusreservide turg, kust kolm Balti süsteemioperaatorit, Eesti puhul Elering, hakkasid ostma elektritootjatelt reserve, et hoida elektrisüsteemis tootmist ja tarbimist tasakaalus ning süsteemi sagedust 50 hertsi peal.
Kolme Balti süsteemioperaatori prognoos ütles, et kolme riigi peale kulub sel aastal süsteemioperaatoritel reservide soetamiseks paarsada miljonit eurot.
Ometi näitasid esimesed nädalad ja nüüd juba kolm kuud, et suure tõenäosusega pole selle prognoosiga midagi peale hakata. Mitmel põhjusel, mida mõne asjatundja sõnul oleks võinud ette näha, on sagedusreservide hind pööraselt kõikunud. Tunnihind võis olla mõnel päeval tunde mõnikümmend senti ning mõni päev hiljem üle 2000 euro megavatt-tunnist. Mitmel korral on jõutud ka 4000-eurose ehk maksimaalse tunnihinnani.
Ilmselgelt ei arvestanud süsteemioperaatorid sellist hinna kõikumist.
Turuosalised ehk elektritootjad ongi sagedusreservide aastase kulu prognoosi suhtes olnud algusest peale väga skeptilised ning pakkunud, et see kulu saab tänavu olema vähemalt kaks korda suurem kui Balti kolme süsteemioperaatori konservatiivses hinnangus esitatud 200 miljonit eurot, millest Eleringi osa oleks 60 miljonit.
Näiteks on Alexela juht Marti Hääl on öelnud, et ainuüksi veebruari põhjal võis pakkuda, et 60 miljoni prognoos on pigem optimistlik.
Eesti Energia energiakaubanduse ja portfellijuhtimise direktor Armen Kasparov ütles, et see, et esimestel kuudel sagedusreservide hankimine niivõrd palju oodatust kallimaks on läinud, tähendab, et suuremad kulud hakkavad mõjutama nii elektritootjaid kui ka -tarbijaid.
Et hind on käinud ära ka 4000 euro juures, näitab, et puudu on uusi tootmis- ja salvestusvõimsusi, lausus Kasparov.
Kõigi jaoks pole kohati väga kõrge ja kõikuv hind aga üllatus. Marko Allikson Baltic Energy Partnersist ütles, et kuivõrd Balti reguleerimisturu ettevalmistuse aeg jäi liiga lühikeseks ja teada oli, et paindlikke tootmisvarasid oli puudu, võis kohe eeldada, et hind saab olema volatiilne ning süsteemioperaatorite kulud kerkivad lakke.
"Turuosalised tegid ka ettepanekuid uute paindlike varade turule tuleku varasemaks motiveerimiseks, ent paraku oli desünkroniseerimise projekti ainuke prioriteet varustuskindlus, mitte bilansi või reguleerimisturgude hind. Süsteemihaldurid eeldasid ilmselt, et nad suudavad endale kuuluvate paindlike varadega katta ülejäänud turu ettevalmistamatusest tulenevad riskid," lausus Allikson.
Allikson on teinud reservide turu tunnihindade põhjal ka arvutused, mis näitavad, et 5. veebruarist, mil turg avanes, kuni eelmise nädala lõpuni on kolm süsteemioperaatorit Balti turul kulutanud umbes 168 miljonit eurot. Eleringi osa võiks olla sellest kolmandik või veidi vähem. Maha tuleks lahutada tulu, mis süsteemioperaatorid ise on teeninud (Eleringi puhul näiteks Kiisa elektrijaam).
Meenutame, et kogu Balti turu kuluprognoos oli 200 miljonit eurot terve aasta kohta.
Elering ise on oma arvutused teinud sagedusreservi tariifi aluseks oleva metoodikaga, mida turuosaliste sõnul pole nendega jagatud. Seega on kellelgi peale süsteemioperaatorite ka üsna keerukas hinnata, milline on kulu tegelikult olnud.
Elering on ERR-ile öelnud, et veebruaris oli neil sagedusreservide kulu kolm miljonit ja märtsis 11 miljonit eurot. Alliksoni sõnul on turuhinnad olnud aprillis märtsist kõrgemad ning seega peaks aprilli arve Eleringil olema suurem kui märtsi 11 miljonit.
"Kui aga võtta aluseks näiteks märtsikuu Eleringi kulu, 11 miljonit, siis ka sel tasemel edasi liikudes on kogukulud pigem üle kahe korra kõrgemad kui esialgu prognoositud 60 miljonit eurot," märkis Allikson.
Soome turuga on võrdlus jahmatav
Eestil ja teistel Balti riikidel puudus varasem sagedusreservide turu ajalugu ja kogemus ja oma osa ebakindluses mängis ka desünkroniseerimise ehk Venemaa võrgust eraldumise võimalikult ja vajalikult kiire läbiviimine. Nüüdne tulemus on siiski see, et võrreldes põhjanaabritega on Balti süsteemioperaatorite kulud olnud mitukümmend korda suuremad.
Allikson tõi välja, et näiteks perioodil 1. kuni 27. aprillini oli Eesti manuaalse sageduse taastamise reservi ehk mFRR-i (üles) võimsustoote hind keskmiselt 161 eurot megavatt-tunnist ja mFRR-alla võimsustoote hind keskmiselt 439 eurot. "Kusjuures hind on olnud üle 1000 euro megavatt-tunnist kokku 101 korda, sealhulgas 4000 eurot kokku 40 korda," nentis Allikson.
Soomes on mFRR-üles ja mFRR-alla keskmine hind olnud sel perioodil vastavalt kaks eurot ning 27 eurot megavatt-tunnist, kusjuures maksimaalne hind on olnud ühel tunnil 150 eurot.
Järgmisel aastal peaks sageduse hoidmise eest hakkama maksma aga tootjad ja tarbijad, seda nimetatakse bilansitasuks ning see lisandub tarbija elektriarvele. Esialgne arvestus on, et mõlemad maksavad 5,31 eurot megavatt-tunni ehk 0,53 senti kilovatt-tunni eest. See arvestus oli aga tehtud ajal, mil lähtuti 60-miljonisest aastakulust.
Ka tootjatele ei meeldi, et nad peavad hakkama sagedusreservide hankimist kinni maksma ning lisaks koguma tarbijate käest niinimetatud bilansitasu. See seaks kahtluse alla nii mõnegi investeeringu ehk uued tootmisvõimsused ja paneks nii mõnegi tootja hullemal juhul mõtlema, kas Eestis on üldse mõtet elektri tootmisega tegelda. Asi on selles, et praeguse seisuga pole selge, kas ja kuidas hakkavad bilansitasu koguma Läti ja Leedu.
"Sagedusreservide juurutamine mõjutab igasuguse elektri tootmise arendamist Eestis. Seega loodame, et Eestis ei suunata sagedusreservide hoidmise kulu kohalikele elektritootjatele. Nii pandaks meie elektritootjad ebavõrdsesse olukorda võrreldes Läti ja Leedu tootjatega. Sagedusreserve on vaja ka siis, kui kohapeal elektritootjaid ei ole ning kogu riigis tarbitav elekter tuleb importida," lausus Kasparov.
Kasparov tõi välja, et Soomes on analoogne tasu elektritootjatele 1,73 eurot megavatt-tunnist ehk umbes kolm korda väiksem kui Eesti riik plaanib.
"Lisaks rakendunuks esialgsete plaanide järgi Eestis alates 2025. aasta juulist tasu 46,41 eurot iga megavatt-tunni eest, mille võrra halduri piirkonnas on puudu- ja ülejääva elektri kogused tasakaalust väljas ehk ebabilansi tasu. Taaskord võrdluseks, Soomes on analoogne tasu 1,15 eurot megavatt-tunnist," lausus ta.
Seegi tasu lükati esialgu edasi. Et selle aasta jooksul ära otsustada, kuidas sagedusreservi eest maksma hakatakse ehk kust selle jaoks raha tuleb, tellis Elering mõjuanalüüsi.
Kommentaarid
0 kommentaari