Soros vs Trump: Sotsialistid on eelseisvatel Euroopa riikide valimistel sihikul konservatiivide vastu

Teeme juttu Albaaniast. Endine Albaania suursaadik USA-s ütleb, et riigi eelseisvad valimised on rohkem nagu president Trumpi ning George ja Alex Sorose poliitika vahel valimine. Valitakse, kas sotsialismi või demokraatia vahel.

"Albaania on nüüd tegelikult üheparteisüsteem, mis teeskleb valimiste korraldamist," ütles Agim Nesho, endine Albaania suursaadik USA-s ja terrorirakus ÜRO-s. Nesho ütles, et mai valimised "on kokkupõrge "trumpistide" ja "soroslaste" vahel, kusjuures viimased võitlevad selle eest, et hoida oma haaret korrumpeerunud Albaanias."

Korruptsioonisüüdistuste ja Albaania suuremate poliitiliste kandidaatide hiljutiste vahistamise taustal väljendavad mõned kriitikud muret eelseisvate riigi 140-liikmelise parlamendi valimiste aususe pärast, mis on nüüd kavandatud 11. maiks.

Nesho väitis, et riiki valitsevad sotsialistid, mida juhib peaminister Edi Rama, on ebademokraatlik ja sügavalt korrumpeerunud… juba üle 12 aasta on seda toetanud rikkad vasakpoolsed rahastajad, nagu Rama lähedane sõber Alex Soros, ja sellised projektid nagu USAID ja Open Society [Foundations]. Ta väitis, et peaminister "valvab ka võimsat narkoriiki, mis levitab hirmu ja kontrollib valimisi."

President Trumpi endine kampaaniajuht Chris LaCivita liitus Politico andmetel veebruaris Albaania parempoolse Demokraatliku Partei juhi Sali Berisha kampaaniaga. LaCivita ütles väljaandele, et Berisha on "USA tõeline sõber ja... töötab edukalt president Trumpi ja USA-ga". Ta nimetas Ramat "George Sorose nukuks".

Albaania endine president ja peaminister Berisha ütleb, et Rama valitsus keelas 2023. aasta mai valimiste ajal minu nime ja erakonna nime valimisnimekirjas.

Parlament võttis Berishalt 2023. aasta detsembris temalt puutumatuse ja pani ta koduaresti, kuna ta oli kasutanud oma positsiooni, et aidata oma väimehel eramaad omandada. Berisha ütleb, et "ametlikud dokumendid tõestasid", et maa kuulus tema väimehe vanaisale ja selle konfiskeeris endine kommunistlik režiim.

Mullu novembris vabastati Berisha koduarestist. Septembris esitati talle ametlik süüdistus korruptsioonis, vahendas Associated Press.

Berisha pressiesindaja Alfred Lela ütles, et Berisha ootab nüüd kohut.

Lisaks Berishale arreteeriti 2024. aasta oktoobris korruptsioonisüüdistusega tsentristliku Vabaduspartei juht ja endine Albaania president Ilir Meta, mille üks allikas ütles, et tegemist on kohtu- ja õiguskaitseorganite relvastumisega. Kunagine Rama liitlane on Metas sageli märkinud Rama valitsuse kasvavat korruptsiooni ja autoritaarsust.

George Sorose Open Society Foundations (OSF) on aastatel 1992–2020 investeerinud Albaaniasse rohkem kui 131 miljonit dollarit, "toetades tõhusalt hr Rama võimuletulekut", teatas Euroopa Õiguse ja Õigluse Keskus 2023. aastal. Keskus väidab, et OSF aitas eraldada osa 60 miljonist dollarist, mille USAID kulutas Albaanias kohtureformile201. Rama opositsioon on "mõistnud selle reformi hukka, kuna selle eesmärk on võimaldada valitsusel kohtusüsteemi üle kontrolli saada".

OSF-i veebisaidi kohaselt on rühmitus 2015. aastal "eraldanud 600 000 dollarit Albaania kohtusüsteemi ümberkorraldamise protsessi toetamiseks" osana Albaania ettevalmistustest Euroopa Liiduga ühinemiseks. OSF väidab, et "raha kasutati 20-liikmelise eksperdirühma rahastamiseks, avalikkuse teavitamise ja arvamusuuringute läbiviimiseks, spetsiaalse veebisaidi loomiseks ja konverentside korraldamiseks."

NewsNation teatas, et Alex Soros reisib sageli Tiranasse ja nimetab seda oma "teiseks koduks". 2021. aasta juulis postitas Soros Ramaga Instagrami selfie, milles nimetas peaministrit oma "heaks sõbraks".

Berisha sõnul palus ta kaheksa aastat tagasi, et USA Kongress ja Euroopa Parlament "keelustaksid [George] Sorose poliitilise tegevuse Euroopas, kuna ta on demokraatia vaenlane".

Detsembris peetud kõnes ütles Berisha, et keelab OSF-i Albaanias, nimetades rühmitust "tõeliseks riiklikuks ohuks", vahendab Euronews Albania. Berisha ütles, et Rama valitsuse halb ressursside haldamine ja suutmatus vaesust leevendada on sundinud 45% albaanlastest välja rändama.

Veel üks takistus Berisha valimisel on sanktsioonid, mille endine välisminister Antony Blinken kuulutas Berisha, tema naise ja tema laste vastu 2021. aasta mais. Blinken ütles, et Berisha oli "seotud korruptiivsete tegudega, nagu avalike vahendite omastamine ja avalikesse protsessidesse sekkumine, sealhulgas oma võimu kasutamine oma pereliikmete ja rikaste poliitiliste liikmete ja kõigi kaaslaste arvelt, kuritarvitades sellega avalikkuse usaldust oma valitsusasutuste ja riigiametnike vastu."

Berisha väitis, et tema vastu kehtestatud sanktsioonid põhinesid "täielikult George Sorose ja Rama korrumpeerunud lobitööl". Ta ütles ka, et Bideni administratsiooni liikmed "muutsid USA saatkonna Tiranas tohutuks prokuratuuriks", kutsudes toetajaid, ajakirjanikke ja äriinimesi üles lõpetama Berisha ja tema partei toetamist ning et välisministeerium "palus teistel riikidel sanktsioone ja mind isoleerida".

Berisha ütles, et sanktsioonid on tema kampaaniat takistanud. "Muidugi teeb see mulle haiget, sest ma ei saa kohtuda albaanlastest ameeriklastega, keda on nii palju, ja neil valimistel on neil esimest korda õigus hääletada selle partei ja kandidaadi poolt, keda nad oma päritoluriigis eelistavad."

Endise presidendi Joe Bideni pressiesindaja ei vastanud küsimustele, kas tema administratsioonil oli roll toetajate Berisha vastu pööramisel.

Nesho märkis, et sanktsioonidel "puuduvad... tõendid ja Albaania avalik arvamus on need tagasi lükanud. See näib olevat poliitiline samm, mille ajendiks on Rama suured rahaliitlased, nagu Alex Soros, kes saavad Rama võimul hoidmisest kasu nii äriliselt kui ka mõju poolest." Nesho kutsus Trumpi administratsiooni üles "seda keeldu viivitamatult tühistama. See õhutab Ameerika-vastaseid tundeid ja kokkupõrkeid demokraatia ja õigluse väärtustega", lisas ta.

Nesho väitis, et "kolm viimast valimist olid ebaõiglased, täis hirmutamist ja vargusi. Eelseisvad 11. mai 2025 valimised ei tohiks olla lihtsalt võltsetendus – need peavad olema tõeliselt vabad ja õiglased. USA ja EL peavad selle poole püüdlema või paluma hääletuse edasilükkamist, kuni see vastab nõuetele."