Kavandatav fond tekitab arutelu – mitte kõik riigid ei taha osaleda.
ELi rahandusministrid arutasid Varssavis toimunud kohtumisel relvade rahastamise võimalusi. Poola allikate sõnul avaldas enamik neist huvi mõttekoja väljatöötatud idee vastu, mille kohaselt võiks grupp EL-i ja ELi mittekuuluvaid riike luua sissemakstud kapitaliga valitsustevahelise fondi, mis võtaks turult laenu ning ostaks ja omaks ühiselt kallist sõjavarustust.
Mõned riigid, nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia, teatasid aga, et EL peaks enne uute vahendite loomist esmalt uurima olemasolevaid vahendeid, nagu Euroopa Investeerimispank, Euroopa Kaitsefond ja ReArm Europe plaan. Projekti “ReArm” raames kavatseb EL suurendada oma sõjalisi kulutusi järgmise nelja aasta jooksul 800 miljardi euro võrra.
Saksamaa rahandusministri kohusetäitja Jörg Kukies pooldas sõjavarustuse ühishankeid. Kui "paljud Euroopa riigid esitavad tellimuse koos ja tellivad seetõttu rohkem tanke, droone, tarkvara, fregate, allveelaevu kui siis, kui igaüks teeks seda eri riikidest üksi, siis on tellimus loomulikult suurem," ütles Kukies Varssavis. See toob kaasa madalamad kulud.
EL tahab massiliselt ümberrelvastada
EL soovib oma sõjalist kohalolekut oluliselt suurendada – ka vastusena USA kursimuutusele Ukraina poliitikas president Donald Trumpi ajal. Kuidas seda rahastada saab, oli osa rahandusministrite kohtumise aruteludest. Riigipead ja valitsusjuhid leppisid hiljuti kokku erinevates meetmetes, mille Euroopa Komisjon oli varem välja pakkunud. Nende hulka kuuluvad EL-i laenud summas 150 miljardit eurot ja kaitsekulutuste erand EL-i võlareeglites. Kokku kavatsetakse järgmise nelja aasta jooksul mobiliseerida 800 miljardit eurot.
Varssavis toimunud arutelu aluseks oli muu hulgas Brüsseli mõttekoja Bruegel artikkel. Selles pakuvad autorid välja niinimetatud Euroopa kaitsemehhanismi (EDM) – valitsustevahelise ühise kaitsefondi. Väidetavalt võiks see osta ja omada kaitsevarustust ning küsida liikmetelt selle kasutamise eest tasu. See võimaldaks riigivõlga suurendamata eraldada kaitseks märkimisväärseid vahendeid. Suur riigivõlg valmistab muret paljudele riikidele relvade suurendamise arutelus – näiteks Prantsusmaale.
Kas on aeg luua "täiesti uus institutsioon"?
Kukies jätkas EDM-i ettepanekut "mõned suhtusid positiivselt, teised aga skeptiliselt. Arvestades, et olemasolevaid vahendeid tegelikult ei kasutata, tekib küsimus, kas nüüd on aeg "luua täiesti uusi institutsioone kogu nende keerukusega". Ka Hispaania tõstatas taas võimaluse kasutada arestitud Venemaa varasid. Komisjon oli avatud täiendavatele ettepanekutele kaitse rahastamise kohta.
Prantsusmaa rahandusminister Éric Lombard ütles, et kui selline mehhanism tähendab suuremat võlga, ei saa Pariis sellega leppida, sest riigi puudujääki tuleb vähendada. Arutelu algatuste üle on aga oluline. "On selge, et liikumine integreerituma Euroopa kaitse poole vähendab kaitsekulusid, sest me toetame üksteist."
Kommentaarid
0 kommentaari