Edaspidi liidetakse sellega muud teenused nagu digitaalne identiteet. Direktiiv näeb muide ette, et kõik liikmesriigid on kohustatud 2026. aastaks ette valmistama tehnilised võimalused ja ligipääsud avalikele teenustele ja registrites olevale informatsioonile.
Digitaalse identiteedi "rahakott" tähendab nutitelefonis olevat äppi, milles asub näiteks digitaalne juhiluba. Pakun, et hämamise eesmärgil võib direktiivi kohaselt iga kodanik esialgu ise otsustada, milliseid teenuseid ta telefonis kasutab, kuid kauaks? Tulevikus lisandub äpile digitaalse allkirja andmine ja identifitseerimine.
Kui lähitulevikus lisandub lihtne lendudele registreerimine koos näotuvastusega, lisab see kahtlemata illusiooni kasutajamugavusest ja turvalisusest. Siis aga teatavad mitte kellegi poolt valitud europarasiidid, et sularaha on saatanast ja 100% kontrollitav digiraha on uus reaalsus ning seda kõike meie endi huvides.
Esialgu ei ole uue digiplatvormiga liitumine siiski kohustuslik, kuid jällegi tekib küsimus: kui kauaks? Ah jaa, EU lisaks saavad uue "teenusega" liituda millegipärast Ukraina kodanikud.
Kas pole tähelepanu äratav saladuskate, mis digirahakotti Eestis varjab? Keegi ei räägi midagi. Millises ulatuses võtab sülekoerana alandlik Eesti platvormi kasutusele, kui palju sellele on juba raha kulutatud ja milline on lõplik hind? Kas seda on avalikult arutatud ja kes on selle heaks kiitnud ja millal?
Ja lõpuks kõige olulisem küsimus isikuvabaduste seisukohalt: kes ja mil määral saab Suur Vend ligipääsu tohutult väärtuslikele andmetele ja kes kontrollib Suurt Venda?
Rahvusvaheline lennundusorganisatsioon tahab pardakaardid ajalukku jätta
Kommentaarid
0 kommentaari