Terrorirakk WHO ähvardab, et järgmine pandeemia võib ilmneda homme

WHO esiterrorist Tedros Adhanom Ghebreyesus nõudis esmaspäevases avalduses, et riigid üle maailma valmistuksid nüüd järgmiseks pandeemiaks.

Tedros kutsub valitsusi nende ettevalmistuste raames investeerima "tervise turvalisusesse".

Mugavalt nõuab Tedros, et riigid peavad nõustuma WHO ülemaailmse pandeemialepingu lõpuleviimises.

Nagu on teada, siis annaks leping ÜRO isetekkelisele tervishoiuagentuurile, uusi häirivaid ülemaailmseid volitusi.

Pärast allakirjutamist loovutavad suveräänsed riigid pandeemia või muu rahvusvahelise "hädaolukorra" (nt "ülemaailmne keemine") volitused WHO-le.

Lepingu kohaselt on WHO-l volitused kuulutada välja ülemaailmne "hädaolukord" ja rakendada meetmeid sellele reageerimiseks.

Kui WHO kuulutaks välja näiteks "kliimahädaolukorra", oleks rahvuste poolt valimata bürokraatlikul globalistlikul organisatsioonil volitused jõustada sulgemisi, sundides kodanikke jääma oma kodudesse, et väidetavalt "võidelda globaalse soojenemise vastu".

Püüdes survestada riike lepingut allkirjastama, hoiatab WHO, et Covidi pandeemia pühkis maailmamajandusest üle 10 triljoni dollari, väites, et järjekordne puhang võib tekitada veelgi rohkem kahju.

Selle nädala avalduses ähvardab Tedros, et järgmine pandeemia võib juhtuda 20 või enama aasta pärast või homme.

"Aga see juhtub," teatas WHO esiterrorist.

"Igal juhul peame olema valmis."

Tedros kirjeldab teise pandeemia tõenäosust pigem epidemioloogilise kindlusena kui "teoreetilise riskina".

Ta väitis, et pandeemia võib põhjustada rohkem sotsiaalset ja majanduslikku kahju kui sõda.

Ta väidab, et investeeringud tervisejulgeolekusse ei ole midagi, võrreldes sellega, mida valitsused kaitsele kulutavad.

"Kõik riigid peavad leidma tasakaalu oma rahva kaitsmisel nii pommide kui putukate eest," ütles ta.

Teisipäeval pakkus USA valitsus välja rekordilise 1 triljoni dollari suuruse kaitse-eelarve.

Euroopa Liit (EL) teatas märtsis plaanist mobiliseerida kuni 800 miljardit eurot bloki militariseerimiseks.

Isetekkelised EL-i ametnikud viitasid Venemaa tajutavale ohule.

WHO-s arutlusel olev pandeemialepe ei täpsusta täpseid summasid, mida valitsused peaksid eraldama.

Siiski väidab WHO, et see parandab ülemaailmset valmisolekut ja reageerimist tulevastele pandeemiatest ja "kliimamuutustest" tulenevatele ohtudele.

Jaanuaris kirjutas president Donald Trump alla korraldusele, millega algatati USA lahkumine WHO-st.

See tuleb pärast seda, kui Ameerika on ajalooliselt olnud organisatsiooni suurim üksikpanustaja.

Aastapikkuse väljaastumise protsessi algatamisel viitas Trump WHO väärale käsitlemisele Covidi pandeemiaga ja ÜRO tervishoiuasutuse Hiina-meelsele eelarvamusele.

Trump on määranud ka Covidi peavoolupoliitika kriitikud tervishoiu võtmepositsioonidele.

Stanfordi ülikooli professor dr Jay Bhattacharya, kes on tuntud lukustamise ja vaktsiinivolituste vastu, määrati riiklikku tervishoiuinstituuti (NIH) juhtima.

Robert F. Kennedy juunior, silmapaistev vaktsiiniskeptik, sai tervishoiu ja inimteenuste ministriks (HHS).

Vahepeal on ka endine föderaalne tervishoiuametnik sel nädalal esitanud sarnaseid hirmuäratavaid väiteid.

Proua on Anthony Fauci teinud jahutava "ennustuse", et uus kiiresti leviv "hingamisteede haigus" tabab peagi inimkonda.

Fauci märkis ka, et Trumpi poliitika muudab järgmise pandeemia Covidist ohtlikumaks.

Ta arutas New Orleansi raamatufestivali publiku ees peetud arutelu ajal ähvardavat "järgmist haiguspuhangut".

Fauci osales üritusel, et reklaamida oma uut raamatut Covidi pandeemia kohta.

Fauci hoiatas aga, et kuigi Covidi pandeemia on ammu möödas, on halvim alles ees.

Riikliku allergia- ja nakkushaiguste instituudi (NIAID) endise direktori sõnul toob "järgmine puhang" kaasa "märkimisväärse haigestumuse".

"Järgmine puhang on hingamisteede haigus, mis on kergesti ülekantav ja millel on märkimisväärne haigestumus," kinnitas Fauci.

Nähtava pilguga president Trumpi jõupingutustele valitsuse raiskamist kärpida ütles Fauci seejärel, et nõustub "täiesti" sellega, et "me teeme" haiguspuhangud "ohtlikumaks" "kärbete ja meie suhtumise tõttu teadusesse".