
vaatamist
Vormitu õud, mis on justkui kõikjal ja mitte kusagil ning mille olemasolu tuvastamiseks ei ole oma silm enam kuningas, vaid usaldama peab „eksperte“ – või vähemasti neid, keda seesugustena välja käiakse. /.../ millega töödeldakse massiks alandatud inimkond mitte pelgalt vastuvõtlikuks mõttele loobuda oma eksistentsile väärtust andvast vabadusest, vaid pannakse seda soovima.
See kõik toimub üha tugevama psühholoogilise afekti ja nõrgema ratsionaalse reflektsiooni tingimustes, et pakkuda välja „ainuvõimalikud“ lahendused, kuidas varemalt vabad inimesed homme tohivad ja ülehomme peavad elama. /Adrian Bachmann/
Kas kaasaegsete sõjapidamisvahenditega on Eestis üldse mingit võimalust sõdida nii, et alles jääks midagi, mida me võiks pärast pidada „oma maaks“? Kas juba praegu ei tehta meie maad selliseks, et me nagu enam ei tahakski seda „oma maaks“ pidada – raiutud metsad, üha uued RB trassi mõtetu muldkeha rajamiseks vajalikud karjäärisongermaad, tamponeerimata fosroriidi“uurimis“ puurkaevud ja mürgituv ning vähenev põhjavesi... Tuumajaam, mille jäätmeid pole kuhugi panna ja mille käigushoidmiseks on vaja hirmuäratavalt suurt hulka puhast vett ning mille rajamisel väiksesse Eestisse ei jää kuhugi enam ühtki „tagalat“ kuhu õnnetuse puhul varjuda. Aga õnnetuseks on ju vaja meis pidevalt õhutatavat sõjahirmu – mis oleks vaenlase jaoks ihaldatavam sihtmärk kui tuumajaam – üks pauk ja riiki pole enam...
Inimesed, kas te ikka veel ei märka, et meie endi mõtted hoiavad kogu seda jubejaburat olukorda üleval, mis praegu toimub? Kas pole aru saada, et kogu jutt „julgeolekust“, mida saaks nagu osta meie suureneva maksukoormuse hinnaga, on vaid meie hoidmine pidevas traumaseisundis, kus soovime „iga hinna eest ravitud saada“? Ning see iga hind võib olla meie tegelik hukkumine – just nagu keemiaravi puhul, mil vähirakke hävitades hävivad tegelikult ka organismi nn tavarakud...
“Inimese kütkeshoidmine käib tema mõistuse allutamise kaudu. Mõistusesse sisestatakse info, mida too hakkab võtma tõelisena. Edaspidi võtabki inimene kogu infot, mis maailmast temani tuleb, läbi selle temasse sisestatud vastuvõtumustri. Nii on lihtne kutsuda esile inimestevahelisi konflikte ja ka rahvaste vahelisi sõdu. Sõnad pannakse eri inimgruppide jaoks tähendama erinevaid asju. Tekivad arusaamatused, mis paisuvad vastasseisudeks, probleemideks, konfliktideks, sõdadeks.“
Ärgakem ometi enne kui on päriselt ka hilja!
Kommentaarid
0 kommentaari