Tööjõu vaba liikumine – Eesti suurim kaotus?

Pole enam vahet, kas arvutustes kõigub miljard siia või sinna – probleem Eesti riigi jaoks on nii karjuv, et juba ammu oleks pidanud midagi ette võtma. Meid siin küll väidetavalt "abistatakse" kõvasti, kuid reaalsus on hoopis vastupidine. Tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus tähendab tegelikult seda, et tööjõud liigub vaid ühes suunas – vaesematest riikidest rikkamate suunas. Eesti ei ole selles protsessis mitte saaja, vaid andja, ning iga lahkunud tööjõud tugevdab välisriikide majandust meie oma arvelt.

EL – rohkem kasu või kahju?

Euroopa Liit pole Eestile kaugeltki nii kasulik, kui seda avalikkusele esitletakse. "Aitamise" sildi all toimub halastamatu globaliseerimine, kus suveräänsete riikide otsustusõigus nõrgeneb ja majanduslik kasum suunatakse pigem suurriikide ning rahvusvaheliste korporatsioonide haldusesse.

EL-i algne eesmärk oli olla majanduslik liit, kuid tänapäeval on olukord vastupidine – poliitilised otsused dikteerivad majanduspoliitikat, mitte vastupidi. EL-i juhid veenavad Eesti poliitikuid ja ärimehi, et see kõik on meile kasulik, kuid reaalsed numbrid näitavad hoopis teistsugust pilti. Rikkus tuleb ära jagada, aga Euroopa Liidu välispiiri peab meie maksumaksja kaitsma.

Toetused vs väljaminekud

Eesti on Euroopa Liiduga liitumise hetkest alates saanud toetusi ja teinud sissemakseid järgmiselt:

• 2004–2020 (16 aastat): Eesti sai 5,9 miljardit eurot toetusi ja maksis EL-i eelarvesse 1,4 miljardit eurot. Netotoetus oli 4,5 miljardit eurot, mis teeb aastas 280 miljonit eurot.
  


• 2021–2027 (7 aastat): Eesti saab 8,4 miljardit eurot toetusi ja maksab EL-i 2,45 miljardit eurot. Netotoetus on 5,95 miljardit eurot, mis teeb aastas 850 miljonit eurot.
  

Kuigi toetussummad on kasvanud, on ka Eesti sissemaksed järsult tõusnud ning välismaal töötavate eestlaste maksupanus jääb Eestile kättesaamatuks.

Tööjõu vaba liikumine – kas võimalus või väljavool?

Eesti suurim kaotus pole mitte ainult rahaline, vaid ka inimkapitali põgenemine. Tänaseks on välisriikidesse suundunud vähemalt 190 000 Eesti päritolu inimest, kellest:

• 100 000 töötab Soomes ja maksab Soome riigile igakuiselt keskmiselt 2000 eurot makse.
  


• 90 000 töötab muudes riikides (Rootsi, Saksamaa, Norra, Austraalia, Prantsusmaa, Itaalia, Kanada, USA) ja maksab sealsetele riikidele 2700 eurot makse kuus.
  

See tähendab, et:

• Eestlased maksavad Soomele ööpäevas 6,67 miljonit eurot ja aastas 2,4 miljardit eurot.
  


• Eestlased maksavad teistesse rikastesse riikidesse ööpäevas 8,1 miljonit eurot ja aastas 2,92 miljardit eurot.
  


• Kokku täidavad eestlased välisriikide maksukassasid rohkem kui 5,3 miljardi euroga aastas!
  

Eesti kaotab välismaal töötavate inimeste tõttu maksutulu üle 3,6 miljardi euro aastas. Miks see summa on väiksem? Sest Eestis on sama töötaja keskmine maksukoormus madalam.

Lisaks tuleb arvestada, et keskmise eestlase kasvatamine ja harimine kuni tööturule jõudmiseni maksab riigile umbes 265 700 eurot. See sisaldab tervishoidu, haridust, infrastruktuuri ja toetusi. Tegelikult on see summa isegi suurem, kui arvestada juurde ka perekonnasisesed kulutused.

• Eesti on investeerinud Soomes töötavatesse inimestesse ~26,57 miljardit eurot.
  


• Eesti on investeerinud muudes rikastes riikides töötavatesse eestlastesse ~23,91 miljardit eurot.
  


• Koguinvesteering välismaal töötavatesse eestlastesse on üle 50 miljardi euro!
  

Miks me midagi ette ei võta?

On uskumatu, et need numbrid ei tekita mingit huvi ega küsimusi, kuigi probleem on aastaid teada. Meie käest võetakse koolitatud inimesed ja maksutulu, samas kui meile "antakse tagasi" toetusrahasid, mille suurusjärk on mitu korda väiksem kui see, mis me kaotame! Meil ei ole reka rooli isegi juhte enam panna.

Kuni Eesti ei suuda luua keskkonda, kus välismaale läinud eestlased tahaksid tagasi tulla, ei saa me rääkida edukast rahvusriigi majandusest. Mitte Euroopa Liit ei peaks dikteerima, kuidas me oma tööjõudu käsitleme, vaid meie ise peame selle otsuse tegema!

NB! Ma tean, et toodud numbrite osas on igal inimesel oma nägemus. Kui see on probleem, siis iga inimene saab asendada numbrid nende numbritega, millesse tema usub ja teha omad arvutused ise. See on mega lihtne. Aga isegi miljard ei muuda nendes arvutustes probleemi väiksemaks.

Allikas: Facebook