Trump kavatseb tuhanded USA sõdurid Euroopast ära tuua

Kuue anonüümse USA ja EL-i ametniku sõnul pärineb plaan otse Pentagoni siseringkondadest. Lõplik otsus on veel pooleli, kuid ettepanek tekitab Euroopa NATO partnerites juba tohutut rahutust. 

Juba ainuüksi seda arvesse võttes näitab, et USA julgeolekugarantii ajastu on kõikuv tänu Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni naiste jäikusele. See oleks karm löök NATO idatiivale – poliitiliselt, strateegiliselt ja sümboolselt. Kuid Trump vaatab Hiina poole.

Kas üks ajastu hakkab läbi saama?

Kitsemas mõistes on see sõjalis-poliitiline maavärin: NBC Newsi eksklusiivse raporti kohaselt kaalub Pentagon kuni 10 000 USA sõduri väljaviimist Ida-Euroopast – täpsemalt Poolast ja Rumeeniast. See puudutaks just neid üksusi, mille Bideni administratsioon paigutas 2022. aastal pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse heidutuse eesmärgil NATO idatiivale. Nüüd räägitakse vägede tugevuse vähendamisest poole võrra praeguselt 20 000 sõdurilt – keset pingete kasvu Moskvaga.

Heidutusvõime nõrgenemine? Euroopa on läheb edasi oluliseima teemaga - rohepöördega

Ettepanek tekitab rahutust ka USA-s. Mõned julgeolekueksperdid kardavad, et väljaastumine võib saata Moskvale hävitava signaali. "Venelased näeksid USA relvajõudude suuruse vähendamist heidutusvõime nõrgenemisena – ja see julgustaks neid taas rohkem Euroopas osalema," hoiatab Seth Jones Washingtoni strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse mõttekojast.

Trump seab uued prioriteedid – NATO asemel Hiina

Plaanid sobivad Trumpi administratsiooni välispoliitilise joonega. Trump soovib sõjalisi ressursse uuesti tasakaalustada: vähem NATOt, rohkem keskendumist Hiinale, Vaikse ookeani piirkonnale ja lõunapiiri kindlustamisele.

USA kaitseminister Pete Hegseth ütles veebruaris Brüsselis eksimatult selgelt: "Selge strateegiline reaalsus takistab USA-l keskenduda peamiselt Euroopa julgeolekule."

Colby tõstab tempot – ja suhtub Ukrainasse skeptiliselt

Trumpi määratud Pentagoni tippnõunikku Elbridge Colbyt peetakse kursimuutuse tõukejõuks. Ta lükkab tagasi edasise sõjalise abi Ukrainale ja on juba varakult kutsunud USA sõjalist võimsust Euroopast eemale. Colby liin: Euroopa ressursside sidumise asemel keskendumine Hiinale.

Kriitika ka USAst – “ohtlik ja vale”

Senaator Roger Wicker (vabariiklane, Mississippi osariik), relvajõudude komitee esimees, hoiatas senati kuulamisel: "Mõned ametnikud usuvad, et praegu on aeg drastiliselt vale vähendada meie sõjalist kohalolekut Euroopas – ma arvan, et see on väga ekslik ja ohtlik."

Ta ründas nimesi nimetamata Pentagoni otsustajaid, kes töötasid väidetavalt omal algatusel – ilma kaitseministriga konsulteerimata.

Kindral a. D. Hodges hoiatab "turvalünga" eest

Eraldi kolmetärnikindral ja endine USA armee juht Euroopas Ben Hodges väljendab samuti tõsiseid kahtlusi: "Heidutust on palju vähem." Poola, Rumeenia ja teised EL-i riigid relvastavad tõepoolest oma armeed – "aga see tekitab augu, mida keegi esialgu ei täida."

Pentagonilt pole vastust, kuid on Valge Maja selge sõnum

Kuigi Pentagon vaikis, kui NBC News küsis, teatas riiklik julgeolekunõukogu: "President vaatab pidevalt üle missioonid ja prioriteedid, et tagada, et Ameerika oleks esikohal." Lause, mis tabab Ida-Euroopat tõenäoliselt šokina.

80 000 sõdurit Euroopas – aga kui kauaks?

Praegu on Euroopas umbes 80 000 USA sõdurit. Pärast sõja puhkemist Ukrainas oli nende kohalolu NATO idatiival parteideülene toetus. Eesmärk: Putin peaks teadma, et Ameerika ei hülga oma Ida-Euroopa partnereid.

Kuid Trumpi moto on praegu: "Kiire rahu, vähem sõdureid." Ta tahab relvarahu – mis iganes see maksab. Ta on juba nädalaks peatanud sõjalise abi andmise Ukrainale, et sundida Kiievit järeleandmisi tegema.

Taani lööb häirekella: Venemaa relvastab end

Eriti Ida-Euroopas tekitab paanikat eelkõige üks asi: Venemaa üha kasvav sõjaline jõud. Taani sõjaväeluure äsjane raport tõstab häiret: Venemaa relvastub ümber – armeed moderniseeritakse ning massiliselt suurendatakse relvade tootmist ja varustust. 

Kui sõda Ukrainas külmutatakse, võib Moskva olla valmis sõdima Ida-Euroopa vastu uuesti juba viie aasta jooksul – kui NATO just oma kaitset drastiliselt ei tugevda. Hirm on eriti suur Balti riikides.