Trumpi tollid säästavad keskkonda

Börsilanguses võib märgata positiivset.

USA-s avaldavad mõned majanduseksperdid arvamust, et Trumpi eesmärgiks on langetada aktsiaturge 20%. Muidugi on see aktsiaomanikele kehv uudis. Ent turulangusel on ka märksa rõõmustavam külg, nimelt toob see kaasa laenuintresside langetamise ja kärbib seeläbi paljude inimeste ning ettevõtete võlakoormat. Dollari nõrgenemine, mis turu kokkutõmbumisele järgneb, vähendab impordi atraktiivsust ning jätab riiki rohkem kohalikku toodangut, sealhulgas toiduaineid.

Trumpi tegevuses võib leida üllatava sotsiaaldemokraatliku varjundi, sest aktsiaturgude langus puudutab kõige valusamalt just kaheksat protsenti riigi jõukamast elanikkonnast, kellele kuulub 94% aktsiatest. Tegemist on pesuehtsa raha ümberjagamisega rikastelt vaesematele ning jääb üle vaid imestada, et president Trumpi poolt kehtestatud tollitariifidele järgnenud aktsialanguse läbi kaotab märgatavaid summasid ärimees Trump. Aga ehk ütles karastunud ärivaist presidendile, et ülehinnatud aktsiatest tuleb õhk välja lasta ning vabanevad vahendid suunata riigikassasse, mille järel võib oodata uut võimsat tõusu.

Tollimaksud loovad eelduse keskkonnasäästlikumaks majanduseks.

Trumpi kehtestatud tollimaksudel on positiivne mõju nii keskkonnasäästlikkusele kui ka Ameerika ja Euroopa majandusele. Ka Eesti jaoks peitub siin perspektiiv, eeldusel, et erakorralised valimised toovad praeguse ennastimetleva jututoa asemel võimule mõtlevad ja vastutustundlikud poliitikud.

Ent alustan veidi kaugemalt. Päevast-päeva kuuleme rohevõitlejaid kurtmas, kuidas inimkond hävitab koduplaneeti. Eestis on taoline soig muutunud lausa naeruväärseks, kui paljude pealtnäha tervete noorte inimeste elueesmärgiks on prügi sorteerimine ja prügikastidest säilitusaja ületanud toiduainete õngitsemine, et need siis oma pere toidulauale serveerides hävimisest päästa, kuna seegi olevat panus puhtama planeedi säilitamisse. Mida ülevad roiskunud salati ehk hallitava vorsti söömise peale laste kõhud või abikaasa potents, pole toidupäästjatest neiukeste jaoks esmatähtis. Tähtis on olla roheline ja säästa planeeti, mis siis, et Eesti suguse riigikese kodanike kliimakäitumine ei mõjuta suures maailmas toimuvat grammigi.

Ent mida rääkida siin eksalteeritud rohehullukestest, kui meie valitsuski on alustanud morbiidset rohesuitsiidi, hävitades riigi energeetika ning kiites vaikides heaks EL-i kliimameetmed, mis nõuavad aastaks 2027 Eestisse kahe miljardi eest elektriautode laadimispunktide rajamist.

Roheline olla on äge, normaalset elu elav ja lisaks prügisorteerimisele ka midagi muud oluliseks pidav indiviid, on aga tagurlane, kellele tuleb tema koht kätte näidata. Selline on üliagarate maailmapäästjate agenda.

Võib tunduda, et kaldusin eelnevaga teemast kõrvale, ent nii see pole. Keskkonnasäästlikkus ja Trumpi tollitariifid on tihedalt seotud ja kui prügisorteerimine keskkonda eriti ei säästa, siis tootmise tagasitoomine tarbijate lähedusse, võib anda olulisi keskkonnasäästlikke tulemusi. Nii omab Trumpi loosung "Ameerika eelkõige!" soodsat mõju ka Euroopale.

Globaalse maailma jamad.

Kui jutt läheb globaalsele maailmakorrale ja kontinentideülesele kaubandusele, on kliimaaktivistidest rohemullikesed äkki täiesti abitud taipama, millise keskkonnavaenuliku projektiga on tegemist. Euroopas ja Ameerikas kehtestatud keskkonnareeglistik on põhjustanud suure osa tootmisettevõtete kolimise Aasiasse, kus lisaks olematutele kliimareeglitele leidub hulgi mudaodavat tööjõudu. Kummaline, et lääne inimestele tundub OK, kui kaubad mida tarbime, toodetakse Aasia tehastes, mis saastavad keskkonda kordades rohkem, kui sama toodangut välja laskvad ettevõtted Euroopas või Ameerikas. Pole ka saladus, et paljudes sealsetes ettevõtetes kasutatakse lapstööjõudu või koguni orjatööd. Millegipärast ei häiri see meie aktiviste, vaid globalismi nimel peetakse seda täiesti normaalseks.

Et reostavates tehastes poolorjuses tööjõuga toodetud odavkaup tarbijani jõuaks, on meredel seilamas tuhanded konteinerlaevad, mille ehitamiseks ning käigushoidmiseks raisatakse tohutuid ressursse. Diiselmootorite tossates transpordivad need kauba kaugetest maadest Euroopa ja Ameerika sadamaisse. Laevade korstnatest päevas väljuva CO2 kogus on miljoneid kordi suurem Eestis atmosfääri paisatavast aastasest saastest. Aga globalistide jaoks pole seegi probleem. Peaasi, et kaubad liiguks, selle asemel, et tehased töötaksid tarbijate naabruses ning transpordi jalajälg loodusele jääks tagasihoidlikuks.

Tuntud on Aasias toodetud kaupade olematu kvaliteet, ehk suur osa kohale jõudnud vidinatest ja rõivastest on juba ostes praht, mis prügilasse rändab, ja teine osa peab vastu vaid lühikest aega. Tootmise Aasiasse küüditamine on muutnud kvaliteetkauba osa turul kaduvväikeseks, mis kasvatab prügi hulka astronoomiliselt.

Need on globaalse majanduse miinused, millest tõsiusklikud üleilmse kaubanduse fanaatikud targu vaikivad.

Targad teenivad tulu, rumalad kaotavad.

Trumpi kehtestatud tollid toovad tootmise tagasi sinna, kus kaupa tarbitakse. Tekkivad töökohad ja kasum ning investeeringud jäävad oma riiki. Et Euroopas nii juhtuks, peavad Brüsseli kabinettidesse ilmuma poliitikud ja ametnikud, kelle ajud pole kiirelt prügikasti lendav Aasia toodang, ning kes lõpetavad enesevigastamisega sarnaneva drastiliste kliimaeesmärkide käsu korras järgimise.

Trump suudab Ameerika globaalsest hullusest päästa. Mis saab Euroopaga, pole selge, sest seni ei näita siinne oma inimesi ja koduriike vihkav poliitseltskond erilisi tegelikkusega leppise märke, vaid jaurab edasi sellest, kuidas enda huvide eiramine toob õnne õuele. Õhtumaa allakäik üha kiireneb.

Vsevolod Jürgenson